Teadlased hoiatavad: Läänemeri suurendab süsihappegaasi osakaalu atmosfääris
„Viimastel sajanditel on leidnud aset muutused Läänemere suutlikkuses siduda süsinikdioksiidi ilma merevee happelisuse märkimisväärse kõikumiseta. Põhjalahe vastupanuvõime muutustele on kahanenud, samas kui Läänemere kagupiirkonnas on see kasvanud,“ rääkis Göteborgi ülikooli geoteaduste osakonna okeanograafiadoktorand Karin Wesslander.
Süsinikdioksiidi osakaal atmosfääris kasvab inimtegevuse tulemusel pidevalt, ent globaalset kliimat matkivad mudelid on endiselt ebatäpsed. Rannikumeresid mastaapsetesse kliimamudelitesse enamasti ei hõlmata. Karin Wesslander on Läänemere pinnavee süsinikdioksiidiringlust uurides püüdnud täiustada teadlaste arusaama sellest, kuidas süsinikdioksiidi kontsentratsioon meredes toimuvat mõjutab, vahendab PhysOrg.com.
Süsinikdioksiidil on oluline roll fotosünteesis, mis teisendab päikesevalgusest saadud energiat keemiliseks, ning meredes tegeleb fotosünteesimisega taimhõljum e fütoplankton. Merre lahustunud süsinikdioksiid pistetakse pintslisse igakevadiste ja -suviste vetikavohamisperioodide vältel.
See tähendab, et süsinikdioksiidi osakaal vees on madalam kui atmosfääris ning süsihappegaas voolab merre. Sellisena kujutab meri endast atmosfäärilist süsinikdioksiidi neelavat keskkonda. Taimhõljumi eluringi lõppedes seda moodustavad vetikad aga lagunevad ning süsinikdioksiid satub taas vette. Sügisesed ja talvised tormid segavad merevett ning süsinikdioksiid kerkib taas pinnale. Sellepärast paiskavadki mered neil aastaaegadel süsinikdioksiidi atmosfääri.
Uurimus rajaneb 15 aasta vältel (1994–2009) tehtud mõõtmistel ja näitab, et aastaajuti, aastati ja piirkonniti on erinevused suured. Üks tegureid, mis taolisi erinevusi põhjustab, on vetikate vohamisalade ulatus. Teine oluline tegur on tuul.
Samuti mängib olulist rolli see, millised jõed millisesse Läänemere piirkonda suubuvad — jõed, mille vesi kandub Soome lahte ja Balti riikide rannavetesse, voolavad läbi lubjakiviküllaste alade ja sisaldavad rohkem lubjakivi, ent Põhjalahte suubuvates jõgedes on lubjakivisisaldus väiksem, mis Wesslanderi hinnangul suuresti merevee happelisust mõjutab.