Teadlased kasutasid liustiku uurimiseks kahe aasta jooksul 34 seismomeetrit ning tuvastasid nende abil helivibratsiooni, mille tekitajaks on lumi, vahendab Quartz. Avastuse teinud meeskond paigaldas Rossi šelfiliustikule 2014. aastal kokku 34 seismomeetrit, mis kõik tuvastasid heli. "See kõlas natukene nagu keegi puhuks šelfiliustikul pidevalt flööti," ütles Texase El Paso ülikooli geofüüsik Julien Chaput.

Teadlaste sõnul tuvastasid nad küll, et šelfiliustik "laulab" järjepidevalt, kuid sagedused on liiga madalad, et neid inimkõrvaga kuulda. Kui helilaineid kiirendada, on need aga ka inimestele täiesti kuuldavad.

Helide põhjuseks on temperatuurierinevused ja lumedüünide tekkimine ja hävimine lumetormide tagajärjel. Kõik see mõjutab lume vibreerimise sagedusi, mis omakorda tekitabki helisid. Uuringuperioodi lõpu poole leidsid spetsialistid, et helid muutuvad veelgi madalamaks. See omakorda võib nende hinnangul näidata, et kliima läheb soojemaks ja lumi sulab.

Arvatavasti saab uuringutulemusi kasutada, et paremini šelfiliustike sulamist ja murdumist ennustada. "Liustiku pealmise lumekihi sulamine on üks kõige olulisemaid tegureid, mis liustikku destabiliseerib," ütles Chaput Gizmodole. Liustikuhelide jälgimine võib olla üks oluline tegur, mis teadlastele edaspidi ebastabiilsetest liustikest teada annab.

Kuula ka videost, kuidas šelfiliustik "laulab"!