Teadlane: inimesed ei ole unikaalsed, enamik ahve on täpselt samasugused
Howardi Ülikooli anatoomiateadlase doktor Rui Diogo teadusartikkel väidab, et kõik siiamaani ainult inimeste puhul esinevaks peetud lihased on olemas ka ahvidel.
Diogo ja ta meeskond uurisid lähemalt seitset loomulikku surma surnud kääbusšimpansit, kellest kuus olid külmutatud ja üks säilitatud formaliinis. Seejärel võrdlesid nad vaatluste käigus kogutud andmeid kirjandusega ja inimese anatoomiaga.
Diogo sõnul on kõik kahel jalal käimise, tööriistade kasutamise ja näoilmeliste või heliliste väljendusviisidega seotud lihased olemas ka kääbusšimpansitel ja teistel ahvidel. Eraldi toob Diogo välja seitse erinevat lihast, mida on peetud inimestele ainuomaseks, kuid on olemas ka teistel ahvilistel:
- Näolihas risorius, mis kontrollib meie naeratust ja näoilmeid
- Käelihas adductor pollicis accessorius, mida seostatakse tööriistade kasutamise ja valmistamisega
- Jalalihas adductor hallucis accessorius, mis on seotud eelneva lihasega ning mida peetakse üheks kahejalgsete tööriistu kasutavate liikide eristajaks
- Jalalihas fibularis tertius, mida samuti seostatakse kahejalgsuse arenemisega
- Käelihased flexor pollicis longus ja extensor pollicis brevis, mida seostatakse samuti tööriistade kasutamise ja valmistamisega
- Kõris peituv arytenoideus obliquus, mida seostatakse inimeste eriti arenenud kõneoskusega
Teaduslikus töös on välja toodud, et nüüd vajab edasist uurimist see, kas antud lihased on teistel ahvidel välja kujunenud kohastumise tulemusena või on tegemist evolutsiooniliselt neutraalsete arengutega ja tunnused on teiste tunnuste välja kujunemise kõrvalproduktid. Samuti on autori sõnul vaja üle vaadata kogu inimeste pehmete kudede areng ja kujunemine ilma, et uurimisprotsessi kujundaksid ajaloolisteks dogmateks muutunud narratiivid.
