Tartu ülikooli teadlased said laialt levinud nahahaiguse uurimiseks maineka grandi



Tartu ülikooli kliinikum
Tartu ülikooli kliinikumFoto: Hendrik Osula

Tartu teadlased pälvisid 220 000 eurot, et laboriuuringute abil leida üha sagedamini esineva atopiilise dermatiidi tekkimise põhjuseid.

Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, millega kaasneb naha kuivus ja piinav sügelus. Paljudel juhtudel on haigus allergilise iseloomuga, kuid selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Arvatakse, et oluline osa selles on pärilikkusel.

Tartu ülikooli teadlased soovivad uurida, kuidas spetsiifilised väikesed RNA-molekulid ehk mikroRNA-d mõjutavad atoopilise dermatiidi tekkimise esmaseid molekulaarseid sündmusi.

MikroRNA-de ravimarendusliku potentsiaali kindlaks tegemiseks plaanivad teadlased kasutada kullerpeptiide, mis võimaldavad transportida rakkudesse erineva suurusega molekule.

„Nahk on väga efektiivne bioloogiline barjäär ning teadlaste püüdlused viia läbi naha ravimtoimelisi valke ja nukleiinhappeid on seni andnud väga kesiseid tulemusi,“ rääkis projekti juht, Tartu ülikooli vanemteadlane Ana Rebane. „Kuna atoopilise dermatiidi puhul on nahabarjäär oluliselt kahjustatud, siis on alust oletada, et teatud kullerpeptiidide abil on ravimtoimeliste mikroRNAde transport haiguskoldesse võimalik."

Loe veel

Seotud lood:

Koostööpõhises projektis osalevad veel Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Külli Kingo, tehnoloogiainstituudi teadlased professor Margus Pooga ja professor Ülo Langel ning välispartneritena Kieli ülikooli professor Stephan Weidinger ja Lõuna-Taani ülikooli professor Jesper Wengel.

Grandi annab teadlastele Taani Leo Foundation, mis toetab nahahaigusteteemalisi uuringuid ülemaailmselt juba mitukümmend aastat. Käesolev Leo Foundation uurimistoetus on Eesti teadlastele esimene.

Avaldub imiku- või lapseeas

Atoopilise dermatiidi teket soodustavad toiduallergeenid, põletikud, stress jm. Lapsel tekib lööve tavaliselt kas põskedele või küünarlohkudesse ja põlveõndlatesse, on punetav, ketendav ning tugevalt sügelev. Ravi seisukohalt on kõige olulisemad dieet ja korrapärane ravirežiim.

Haigus võib avalduda igas vanuses, kuid reeglina toimub see imiku- ja väikelapseeas. Lapsena esineb haigust rohkem poistel, täiskasvanna rohkem naistel.

Haigestumus sõltub paljuski kliimast: niisketel ja päikesevaestel aladel, näiteks Eestiski, on see tunduvalt sagedam. Haiguse sagenemist seostatakse toidulisandite rohkema tarbimisega ning ka sellega, et liiga palju aega veedetakse kinnistes ruumides.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised