Kolm aastat tagasi pöördusid Tartu tervishoiu kõrgkooli lõpetajad TÜ biomehaanika dotsendi Arved Vainu poole, et too aitaks uurida, kuidas raviretuusid x-jalgseid lapsi aidata saaksid, kirjutab ERR Novaator.

X-jalgade puhul on enamasti sisekülje lihased liiga madala toonusega ja jalgade välimised lihased ülemäära pinges. See surub põlvi teineteise poole, nii et visuaalselt moodustavad jalad x-tähe kuju.

Viimased 50 aastat skeletilihaseid ja nende toonust uurinud teadlane on varemgi tervishoiu kõrgkoolis loenguid andnud ja lõputöid juhendanud. Ta teab, et lihaste toonuse mõju on väga suur mitte ainult inimeste rühile, vaid ka kehaasendile üldiselt.

“Kui eestvaates tõmmata joon läbi puusa- ja hüppeliigese, peab tulemus olema üks sirge, mis läbib ka põlveliigese keskkoha. Ringi vaadates näeme aga ikkagi, et paljudel see nii ei ole,” selgitab Vain.

Pärast sündi hoiavad enamiku imetajate, sh inimese jalad esialgu o-kujuliselt. Tugevamaks saades liiguvad need teise asendisse, kuid võivad seda teha rohkem kui vajalik, moondudes nn x-jalgadeks.

Paljudel lastel kaob x-jalgsus loomuliku arengu käigus ära ja joonduvus saab korda, kõigil aga paraku nii hästi ei lähe.