Tänavune talv ajab looma tigedaks

Jaanuari alguses möllanud talvetorm ja sellega kaasnenud üleujutus seadis raskesse olukorda paljud metsloomad, kinnitab zooloog Aleksei Turovski.

“Mida rohkem vett, sealhulgas merevett mullakihtidesse tungib, seda niiskemaks ja soojemaks maapind muutub,” selgitab Turovski intervjuus Rohelisele Väravale. “Veega kaasnev soojus avaldab organismidele tavalisest palju tugevamat mõju.”

Tulvavete kaasatoodud soojuse mõjul kiireneb organismide ainevahetus. Kuid aeglane ainevahetus on loomadele talvel elu pant, osutab Turovski. Eriti kehtib see taliuinakus viibivate loomade kohta. Kui need loomad talvel ärkavad, on nende ainevahetusrežiimi muutumine katastroofilist laadi.

Isegi, kui neil õnnestub hiljem uuesti taliuinakusse jääda, on nende organism ohtlikult nõrgenenud. “Ei ole mingit garantiid, et nad kevadeni, mil on tõepoolest aeg teisele ainevahetusrežiimile üle minna, elus püsivad.”

Kui enamasti ohustab ainevahetusrežiimi muutumine või liiga varane taliuinakust ärkamine eeskätt loomi endid, siis karu puhul on see ohtlik kõigile, kellega ärganud loom kokku puutub. Taliuinakust enneaegselt ärganud karu on väga tige lihtsalt seepärast, et ta on väga näljane. Tegu on looma jaoks erakorralise energiakaoga, mis takistab tal ka uuesti taliuinakusse jääda. Süüa aga enamasti taimetoitlasest karul keset talve midagi pole.

Sel talvel ei heitnud paljud Eestimaa karud üldse taliuinakusse. See tähendab, et ilmselt tuleb küttida tavapärasest suurem hulk karusid. Eestimaa on seni kogu Euroopas karude arvukuselt eesrindlik riik — siin elab ligi 400 karu. Tänavuse erakordse talve tõttu võib aga Eesti oma unikaalse positsiooni kaotada.

Ulatuslik sula on Turovski sõnul meie laiuskraadidel ökosüsteemidele alati ohtlik. Muuhulgas võimaldab see parasiitseente tavapärasest palju kiiremat arengut. Soe talv mõjutab loomade hormonaalset seisundit, mis kahjustab nende organismi. Kiskjad jäävad hätta, sest nende saakloomade toidubaas muutub ning muutub ka saakloomade liikumisteekond. See aga toob kaasa täiendavaid territoriaalkonflikte saagile järgnevate kiskjate vahel.

Turovski on kindel, et mingisugust suurt hävingut tänavune erakordne ilm siiski kaasa ei too, sest vääramatu jõu sekkumiseks on kõik looma- ja taimeliigid mingil viisil ette valmistatud. Kui erakorsed ilmanähtused ei muutu tavaliseks, tulevad loomad ja taimed sellest siiski suuremate kahjudeta välja. Erakordne on sel talvel aga seegi, et juba jaanuarikuus on liikvel linnupuugid.