Tänavune Arktika osooniauk oli ajaloo suurim
Stratosfääri ülaosas laiuv osoonikiht kaitseb Maad kahjuliku UV-kiirguse eest, mis põhjustab nii päikesepõletusi, kui ka nahavähki. Selle paksuses esineb sõltuvalt atmosfääri temperatuurist hooajalisi kõikumisi. 1980. aastate keskpaigaks muutus aga osooni lagundavate broomi ja kloori sisaldavate keemiliste ühendite kontsentratsioon atmosfääris inimtegevuse tõttu nii suureks, et Antarktika kohal vaadeldi esimese osooniaugu moodustumist. Alates sellest on teadlased selle ulatust igal aastal kaardistanud, vahendavad ERR Teadusuudised.
Lisaks sellele on atmosfääriteadlased arutanud ka samalaadse osooniaugu ilmnemise võimalikkust ka põhjapooluse lähedastes piirkondades. Mil Antartika manner on asustamata, elab samadel laiuskraadidel põhjapoolkeral hinnanguliselt 700 miljonit inimest. Seni on ekstreemsematel juhtudel Antarktika kohal hävinenud kuni ligikaudu 70% osooni molekulidest, mille suhteline sisaldus atmosfääris on siiski mõne kuuga normi piiridesse taastunud. Põhjapoolkeral on olnud hooajaline kõikumine tunduvalt väiksem, vähemalt seni.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!