Teadlaste töö tulemuslikkuse ja mõju regulaarsest hindamisest on saanud nende elu lahutamatu osa. Sellest sõltub tihti nii nende ametipositsioon kui ka nende tööd rahastavate agentuuride ja uurimisasutuste jagatava uurimustoetuse suurus. Järjest enam võetakse arvesse h-indeksit. Näitaja ei peegelda ainult produktiivsust ehk avaldatud tööde hulka, vaid ka nende tsiteeritavust. Näiteks h-indeks 20 puhul peab teadlane olema avaldanud 20 uurimust, millest igaühte on tsiteeritud vähemalt 20 korda. Iga järgneva tööga muutub selle kasvatamine seega raskemaks.

H-indeks sobib samas vaid samal erialal töötavate inimeste kõrvutamiseks – näiteks molekulaarbioloogid võivad reeglina oodata, et nende tööle viidatakse rohkem kui nende matemaatikust kolleegide omale.