Täispuhutav torn lubab hõlpsamat pääsu maailmaruumi

Mäetippu kinnitatud 15 kilomeetri kõrguse torni abil saab rakette odavamalt  kosmosesse saata, vähem läheks vaja geostatsionaarseid satelliite järele ja parandab mobiilsidet, lubavad Kanada teadlased.

"Sellist torni on võimalik valmistada täna saadaolevatest materjalidest," väidavad Toronto York'i ülikooli teadlased Brendan Quine, Raj Seth ja George Zhu, kelle ehitise täpsemaid omadusi kirjeldav uurimustöö ilmus ajakirjas Acta Astronautica, vahendab Discovery News.

Torni kõrguseks oleks 15 kilomeetrit, selle ümbermõõt oleks 230 meetrit ja see kaaluks 800 000 tonni. Selleks, et Kevlariga lamineeritud torn minema ei lendaks ja sellele ligi pääseks, ankurdavad kolm liftitoru torni maa külge. Ühe lifti teekond torni tippu võtab aega 40 minutit.

Kinnitatuna 5-kilomeetrise mäe tippu, ulatuks torn kahekümne kilomeetri kõrgusele, kus olemas on veel nõrk gravitatsioon, kuid vaade sarnaneb juba astronaudi omale ehk taevas on must, mitte sinine. Teoreetiliselt saks sarnase tehnoloogia abilehitada torne, mis ulatuksid 200 kilomeetri kõrgusele. 20 kilomeetri kõrgusel olev inimene näeks või sideantennide signaal ulatuks igas suunas 600 kilomeetri kaugusele.

Selline levi lubaks luua uue traadita side võrgu, mis asendaks tänased 35 000 kilomeetri kõrgusel asuvad  kommunikatsioonisatellidid.

Quine sõnul aitaks 20 kilomeetri kõrgusele ulatuv torn vähendada ka rakettide ülessaatmiskulusid 30 protsendi võrra ehk terve ühe raketi astme kütuse jagu.

Teadlaste sõnul on torni võimalik ehitada täna olemasolevatest materjalidest ja nad on ehitanud valmis ka 1:2000 mudeli, mis asub ülikooli trepikojas.

Täispuhutav torn oleks tuleviku kosmoselifti peamine konkurent. Viimase peamine probleem on aga selles, et süsiniktorudest materjali, millest valmistatud trosside abil 130 000 kilomeetri kõrgusel hõljuvad platvorme maa külge aheldada, olemas veel ei ole.

Projekti hinnanud tedlase J Storrs Halli, kes pakkus sarnase mõtte mõned aastad tagasi välja X-Prize konkursile, sõnul on torni ehitamine täiesti reaalne ja hea tahtmise juures võiks selle valmis saada juba 2020. aastaks.