TAI: veredoonoreid jääb vähemaks, kuna noori vereloovutajaid ei tule lihtsalt juurde

 (15)
Verekeskus
Verekeskus Tallinnas Ädala tänaval.Foto: Rene Suurkaev

Tervise arengu instituut (TAI) teatab, et veredoonorite arv vähenes 2017. aastal 4,3%, kuna noori doonoreid oli vähem. 18–24-aastaseid doonoreid oli aastaga 16% ja 25–44-aastasi 4% vähemaks jäänud, selgub värskest statistikast.

Seevastu kasvas veidi doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga 2% enam.

Kuna noorte osa rahvastikus on viimasel ajal kahanenud, siis on ka uusi potentsiaalseid doonoreid selle võrra vähem. Näiteks 2007.–2016. a oli rahvastikus noori vanuses 20–24 iga aastaga keskmiselt 3,5% ja noori vanuses 15–19 aastat 5% vähem.

Eelmisel aastal loovutasid 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Sarnaselt varasemaga oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2017. aastal verd 5084 inimest, see on 16% kõikidest veredoonoritest.

Veredoonorite seas oli eelmine aasta 694 afereesi doonorit, kes loovutasid 3447 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 5 afereesiprotseduuri. TAI teatab, et näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski. Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 6,3 protsenti (2016. a: 5,6%).

Eestis on neli verekeskust (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel), aga doonoripäevi korraldatakse eri paigus. Möödunud aastal moodustas verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 42% kõigist vereloovutustest. See on ka perioodi 2007–2017 keskmine näitaja.

Kogu doonorveri läbib testimise, kus uuritakse enam levinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 45 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit (2016. a 51), nende seas esines enim C hepatiiti – 24 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 16 076 patsienti, mis on 10,5% vähem kui aasta varem. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare