Tai sündmuste valguses: sünoptik selgitab, mis täpselt on mussoonkliima

 (3)
Tai sündmuste valguses: sünoptik selgitab, mis täpselt on mussoonkliima
2011. aasta üleujutused Taimaal, mille põhjustajaks olid tugevad mussoonvihmadFoto: PORNCHAI KITTIWONGSAKUL, AFP

Õnnelikult pääsenud Tai poiste eludega oleks võinud minna palju hullemini. Suuresti olid poiste elude ohus olemise põhjuseks Aasias valitsev mussoonkliima ja sellega kaasnevad vihmad. Mis täpselt on mussoonkliima ja miks see tekib, selgitas Fortele sünoptik Taimi Paljak.

"Mussoonid on püsivad hooajalise iseloomuga tuuled, mis puhuvad alati paarina. Üldiselt on talvine mussoon kuiv, sest puhub mandrilt ja kaasatoodavas õhumassis on niiskust vähe. Suvine mussoon puhub ookeanilt, toob kaasa rohkelt niiskust, seega ka palju sademeid," selgitab Paljak.

Sünoptiku sõnul on mussoonide tekkepõhjuseks suured temperatuurierinevused ning nendega koosmõjus kujunevad hooajalised kõrg- ja madalrõhualad. "Nõnda kujuneb talvel kiirelt jahtuva ulatusliku Euraasia mandriala kohal kõrgrõhuala, ookeani veemassid jahtuvad aeglaselt ja vähem ning ookeani piirkonnas on madalamaga rõhuga ala. Õhurõhu erinevustest tingitult toimub õhu liikumine kõrgema rõhuga mandri kohalt ookeani poole," selgitab Paljak

Mussoone on kaht tüüpi: mittetroopilised mussoonid, mis on tingitud eelkõige maismaa ja mere erinevast soojenemisest tulenevast temperatuuride erinevusest ning troopilised mussoonid, mille põhjuseks on temperatuuri erinevused suvise ja talvise poolkera vahel.

Seotud lood:

"Põhjapoolkera suvisel perioodil maist kuni oktoobrini on troopiliste mussoonide esinemisalal õhumasside valdav liikumise suund edelast ehk India ookeani kohalt, sellised õhumassid toovad kaasa rohkelt sademeid," ütles Paljak.

Mittetroopiliste mussoonide kõige ilmekam levikuala on Kaug-Idas, Jaapanis ja Alaskal, troopiliste mussoonide levikuala on 20 kraadi põhjalaiuse ja 15 kraadi lõunalaiuse vahel Aasia ida-, kagu- ja lõunarannikul sealhulgas ka Tais.

Kuid kui palju troopiliste mussoonide esinemisaladel üldse sajab? Paljak toob võrdluse Eestiga: "Keskmine kuu sajuhulk troopiliste mussoonide esinemisaladel maist oktoobrini varieerub 160-305 mm vahel. Olgu võrdlusena toodud Eesti keskmine aastane sajuhulk 672 mm." Paljak lisas veel, et Eesti kõige suurema sademete hulgaga kuu on august, mille vältel keskmine sajuhulk varieerub 66-105 mm vahel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare