Mustade aukude gravitatsiooniline tõmme on nii tugev, et isegi valgus ei pääse neist välja. Suurte galaktikate südameis on tuvastatud enam kui miljardi Päikese massiga ülimassiivseid musti auke, vahendab
.

Mustadele aukudele langev aines põhjustab sporaadilisi, isoleeritud energiapurskeid, mille kaudu augud mõjutavad peremeesgalaktikate saatust. Uus uurimus näitab, et mustad augud pumpavad energiat pigem õrnalt ja rütmiliselt kui ägedalt ja plahvatuslikult.

Avastuse juures tegid koostööd USA Michigani ülikooli, Marylandi ülikooli, Baltimore’i maakonnaülikooli (UMBC) ja Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse ning Saksamaa Max Plancki nimelise maavälise füüsika instituudi ja Jacobsi ülikooli teadlased.

Teadlased märkasid ja seejärel simuleerisid protsessi, millega must auk elliptilise galaktika M84 südames saadab usaldusväärselt ennustatavate ajavahemike tagant kosmosesse kuuma plasma mulle, sel moel tähtedevahelist ruumi soojendades.

Arvatakse, et see soojus pidurdab nii uute tähtede moodustumist kui ka musta augu enda kasvu, aidates galaktikal stabiilsena püsida. Tähtedevahelised gaasid liituvad uuteks tähtedeks ainult siis, kui on piisavalt jahedad. Teadlaste väitel on galaktiline soojendussüsteem kõige tõhusam just nendes piirkondades, kus see kõige vajalikum on.

UMBC ja Max Plancki instituudi teadur Alexis Finoguenov võrdleb keskset musta auku südamelihasega.

“Täpselt samamoodi nagu meie südamed pumpavad perioodiliselt verd südame-veresoonkonda ja sellega meid elus hoiavad, kujutavad mustad augud endast galaktilist soojuskomponenti. Tegemist on looduse hoolika loometööga, mis võimaldab täheparvedel säilitada habrast tasakaalu,” ütles Finoguenov.

Avastus aitab selgitada aastakümnete tagust paradoksi: tõika, et kesksete galaktikate ümbruses leidub suuri sooja gaasi massiive, mis muudavad sellised täheparved röntgenteleskoobi Chandra jaoks eriti eredaks.

“Aastakümneid on astronoomid pead murdnud neid objekte ümbritsevate sooja gaasi kogumite päritolu üle. Eeldati, et gaas jahtub ning moodustab hulga uusi tähti,” ütles Michigani ülikooli astronoomiateaduskonna professor Mateusz Ruszkowski.

“Nüüd vajame selgeid ja otseseid tõendeid, et mustade aukude soojendusmehhanism on pidev, tootes piisavalt kuumust, et tähtede moodustumise protsessi märkimisväärselt pärssida. Plasmamulle tekitavad energiapursked toimuvad pigem üksteise järel kui sporaadiliselt ning tõendeid sellise perioodilise käitumise kohta on raske leida.”

Mullid moodustuvad üksteise sees, omamoodi matrjoška-efektis, mida pole varem täheldatud, ütles Ruszkowski. Üks kuuma plasma mullidest paistab lõhkevat ning selle sisu välja valguvat, soojendades tähtedevahelist gaasi veelgi.

“Vanades galaktikates segi paisatud gaase on näha paljudel NASA observatooriumi Chandra piltidel, kuid samaaegsed komplekssed sündmused kujutavad endast tõeliselt muljetavaldavat tõestust mustade aukude tegevuse pidevusele,” arvas Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse teadur Christine Jones.