Suvine metsaelu: kitsed peavad pulmi, karu tükib kaera ja hundid lambakarja

 (1)
Suvine metsaelu: kitsed peavad pulmi, karu tükib kaera ja hundid lambakarja
foto: RMK---

Kui põllumees avastab viljas seletamatu päritoluga ringid, ei maksa selles kohe põhjusena lendavaid taldrikuid näha. RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste teab, et ringide põhjustajaiks võivad olla vägagi maised olendid – metskitsed, kel käsil jooksuaja tippaeg. Selleks, et emast hästi viljastada, peab sokk sõna otseses mõttes emasele järgi jooksma. Nii need ringid vilja sisse või heinamaale tekivadki. Männiste märgib, et vilja kipuvad praegu teisedki metsaelanikud, näiteks metssiga ja karu. Mõlemale maitseb hästi magus ja mahlakas kaer.

Aga nii, nagu on erinev iga loomaliik, nii on tegelikult üsna erinevad ka nende tegemised ja toimetamised. Heitkem siis Kalev Männiste abiga pilgu sellele, mis praegu meie metsades toimumas on: kui suured on loomade järeltulijad, kauaks nad vanemate juurde jäävad ning millal on neil käimas pulmatuurid.

Karu – suvel taimetoitlane
Meie metsade suurim kiskja karu vudib ringi juba päris parajas suuruses poegadega – sünnivad aga pojad karul juba jaanuaris. Ema juurde jäävad pojad kaheks aastaks ja seetõttu poegib karu kord kahe aasta jooksul.

Männiste märgib, et suvel on karu enamjaolt taimetoitlane, süües rohttaimi, aga ka marju ja tammetõrusid. „Praegu hakkabki karu kaera minema,“ tõdeb Männiste. Liha sööb karu peamiselt kevadel pärast talveunest ärkamist.

Hundid lambakarjas
Kui karu kipub suvel kaera, siis hunt lambakarja – vanaloomad õpetavad kutsikaid murdma ning üheskoos tehakse läbi kogu murdmisprotsess.

„Pole olemas looma, keda hunt ei sööks,“ nendib Männiste. „Kui hundil on nälg, pistab ta kõike. Olen ise lasknud septembris – aga see oli väga ammu – hundikutsika, kelle magu oli õunu täis.“

Hundid liiguvad sügisel-talvel karjas ja ka kutsikad jäävad karja. „Karja põhimõte seisneb küttimises,“ selgitab Männiste. „Mida suuremat looma nad murda tahavad, seda suurem kari peaks olema. Tavaliselt on karjas kolm-neli, ka viis-kuus hunti, rohkem loomi harva.“

Karjas sünnivad kutsikad vaid nn alfaemasel ja alfaisasel, teised löögile ei pääse. Pulmi peavad hundid jaanuaris-veebruaris, kutsikad sünnivad aprillis.

Ilvesepojad kodukassi suurused
Veebruaris alustavad pulmitamist ja jõuavad sellega märtsis haripunkti ilvesed. Pojad sünnivad neil mais. Männiste sõnul on ilvese pojad praegu umbes kodukassi suurused, jahiretkele neid veel kaasa ei võeta, küll aga hakkavad nad jahist osa saama sügisel. Ema juurde jäävad pojad esimese eluaasta lõpuni.

Metssiga rüüsteretkel
Kuni ema uue jooksuajani jäävad emisega metsseapõrsad, ent pärast jooksuaja lõppu, „korjab“ emis oma pesakonna taas üles. Kesikuid ei tõrju ta endast eemale ka siis, kui uus pesakond on sündinud ning seetõttu on Männiste ütlust mööda üsna tavapärane, et üheskoos toimetab kolm põlvkonda sigu.

Paarisuhteid metssead ei harrasta. Ka indlevad loomad hoiavad karja, kus kuldid omavahel vihaseid võitlusi peavad. Kõige tugevam isane viljastab triumfina kõik emised. „Metssigadel võivad põrsad sündida suure intervalliga: märtsis, aprillis, mais,“ kõneleb Männiste. „Pole harvad juhud, kui oleme veel augustis-septembris näinud vöödilisi põrsaid.“

Põrsaste vöödid kaovad kolmandal kuul ning enamjagu tänavukevadistest põrsastest peakski juba parajad punased seahakatised olema.

Põllumeestele valmistab metssiga praegu parajat peavalu, rünnates suurte kampadena valmivat vilja. Kartulipõllu kõrghooaeg on veel ees...

Kitsede pulmapidu
Suve keskpaik on pulmapeo aeg metskitsedele, kellele järgnevad kohe põdrad.
Võidumeheks kitsede pulmades jääb tugevaim isane, kes võib viljastada ka mitut emast, põtradel saab emase omale aga suurim pull.

Männiste märgib, et nii sokkude kui ka põdrapullide jaoks on jooksuaeg väga kurnav, mil nad kaotavad ligi kolmandiku oma kehakaalust. Sama juhtub ka punahirve ja metskuldiga.

Põdravasikas ja kitsetall kasvavad ema juures ühe aasta, kuniks emal uus järeltulija sünnib.

Jahist ka
Kõik eelmärgitud loomad on Eestis ka jahiloomad. Peagi, 1. augustil algabki karujaht. Kuna karude arvukus on jõudsalt kasvanud, tohib tänavu küttida 65 karu.

1. juunist algas kitsejaht. Männiste sõnul kitsedele tänavu küttimismahtu ei määratud. Seda, kui palju loomi lasta, otsustab iga jahipiirkond ise. „Me ei välista jahipiirkonnas, kus ma jahimees olen, et laseme mõne trofeeks sobiva looma, aga üldiselt hoidume kitse laskmast,“ ütleb ta, põhjendades kitse küttimisest hoidumist loomade arvukuse langemisega viimaste karmide talvede tõttu.

Põdrajaht algab 15. septembril, hundijaht 1. novembril. Metssiga tohib lasta aasta läbi (aga mitte põrsastega emiseid), enamasti peetakse neile jahti detsembris-veebruaris.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare