Suurte robotlaevade tulek - rootslaste projekt võtaks ookeanialustelt meeskonna

 (48)

Suurte robotlaevade tulek - rootslaste projekt võtaks ookeanialustelt meeskonna
Visand robotkaubalaevast, autor Nick Kaloterakis / unbonmotgroundswell.blogspot.com

Ettevõte Rolls Royce maalis tänavu pildi tulevikust, kus hiiglaslikud robot-kaubalaevad künnavad maailma mereteid ilma vajaduseta inimestest koosneva meeskonna järele. Too stsenaarium hakkab nüüd tegelikkusele lähenema, kuna Euroopa Liidu projekt MUNIN vaeb robot-prahilaevade idee teostatavust ja võimalikke takistusi, mida automaat-alustel ületada tuleb.

Rootslaste koordineeritav projekt MUNIN koondab kaheksat partner-ettevõtet eesotsas Saksamaa Fraunhoferi instituudiga. Samal ajal on Skandinaavia uurimisorganisatsioon SINTEF oma tütarettevõtte Marinitek kaudu investeerinud projekti 12 miljonit Norra krooni (u 1,47 miljonit eurot), vahendab Gizmag.

SINTEF loodab, et vähemalt 20 aasta pärast on 200 meetri pikkused robot-prahilaevad saanud tegelikkuseks. Organisatsiooni osutusel liikleb maailma sadamate vahel praegu üle saja tuhande kaubalaeva ning kaubanduse üha kasvavate nõudmiste rahuldamise nimel lastakse iga päev vette uusi aluseid. Probleemiks on selle juures, et taoliste aluste juhtimine muutub üha keerulisemaks ja kulukamaks.

Veel üks murekoht nüüdis-kaubalaevanduses on ohutus. 75 protsenti merenduses toimuvatest õnnetustest on inimeste põhjustatud. Kui lisada sellele tõsiasjale üha laialdasemate mõjudega muudatused laevandusmajanduses, kütuse aiva kasvav hind ning keskkonnanõuete jätkuv karmistumine, muutubki laevaliikluse automatiseerimine väga ahvatlevaks lahenduseks.

Loe veel

MUNIN-i kodulehekülg

Robotlaevad töötavad paremini aeglasematel kiirustel, kuna kiiruse kahandamine 16 sõlmelt 11 sõlmele annab tuvastusriistadele rohkem aega võimalike ohtude märkamiseks ja nende vältimiseks. Mehitatud laeva puhul tähendaks niimoodi kaotatud aeg ränka kulu töötasudes ja meeskonna rahulolematusega riskimist, kuid SINTEF-i kinnitusel ei tähenda see robotlaeva jaoks mitte ainult suuremat turvalisust, vaid ka 50-protsendilist kütusekokkuhoidu ja heitmete hulga kahanemist. Nädala võrra pikemat transpordiperioodi tasakaalustaks aga kokkuhoid palkade arvelt.

Selleks, et antud unistus teoks saaks, on vaja triiviva prahi või teiste aluste tuvastamiseks ja vältimiseks piisavalt täpseid andureid ja piisavalt nutikaid raale, nagu ka satelliitsideühendust ja suutlikkust edastada lakkamatult olekuteavet. Neid võimalusi analüüsib projekti raames Norra töörühm, kelle väitel piisab aluse juhtimiseks maismaalt kolme kuni nelja megabitisest lairiba-ühendusest.

Kõige suuremaks probleemiks on aga usaldusväärsus. Robotlaevad peavad olema suutelised ilma igasuguste hooldustöödeta seilama kaks kuni kolm nädalat järjest. Üks võimalus selle mure lahendamiseks oleks praegu kaubalaevanduses kasutatavate raskete kütuste vahetamine kallimate kergete kütuste või isegi maagaasi vastu, mis teeks võimalikuks vähem hooldust nõudvate mootorite kasutuselevõtu.

Paljud nüüdisaegsed merealused on juba varustatud kokkupõrkeid ennetavate süsteemide, automaatjuhtimise, satelliitnavigatsiooniseadmete, laeva ja maismaa vahelise telemeetriaühenduse ja pardakaameratega, mistõttu üleminek ei pruugi kujuneda nii keeruliseks, nagu võiks arvata.

SINTEF juhib siiski tähelepanu asjaolule, et isegi kui robotlaevad tulevikus kasutusele võetakse, ei hakka nood seilama ühe sadamakai juurest teiseni, kuna juhtimise automatiseerimine ei lahenda kõiki probleeme. Ulgumerel võimaldab robotjuhtimine küll raha säästa, kuid laeva sadamassetoomiseks on siiski tarvis inimesest tüürimeest, sest antud ülesannet tõhusalt täitev robotlahendus kujuneks tõenäoliselt liiga kalliks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised