
Geenikirjutustehnika CRISPR-Cas9 võiks olulisel määral muuta arvestatavat osa tervishoiusüsteemist ja arstiteadusest. CRISPR-i abil võiksid teadlased ja arstid teoreetiliselt patsiendi genoomi „käigu pealt“ ümber kirjutades ravida kõikvõimalikke pärilikke haiguseid lihtsa, mitteinvasiivse protseduuri abil.
Vähemalt selline oli esialgne kava. Tegelikkuses on CRISPR-i kasutamine üsna keeruline ning kõik katsed rakendada seda inimpatsientide peal toovad kaasa vajaduse väga keeruliste tehniliste protseduuride järele. USA-s California osariigis tegutseva Stanfordi ülikooli uurimisrühma teadlased leidsid hiljuti koguni, et suurem osa inimestest võib juba olla CRISPR-i mõjude suhtes üldse immuunne.
Uurimuse tulemused avalikustati avaldamiseelse artikli kujul, mis tähendab, et seda pole veel ei eelretsenseeritud ega ka teadusajakirjas avaldatud. Sellest hoolimata on uurimus juba pälvinud arvestatavat tähelepanu geneetikaekspertide hulgas.