Suur avastus: sinivetikate fotosüntees keerab kooliõpikud pea peale

 (6)
Sinivetikas
SinivetikasFoto: Aimar Rakko

Kui taimed kasutavad hapniku ja orgaanilise aine tootmiseks nähtava valguse punast spektrit, siis nüüd leidsid teadlased, et fotosüntees võib toimuda ka teistel, silmaga nähtamatutel lainepikkustel.

Nimelt on tähele pandud, et fotosüntees toimub lisaks tavalistele taimedele ka sinivetikates, mis võivad fotosünteesi läbi viia ka täiesti varjulistes oludes. Sinivetikad ehk tsüanobakterid on huvitavad selle poolest, et need ei ole tegelikult taksonoomiliselt üldse vetikad, vaid hoopis bakterid. Kuna aga talitluselt ja välimuselt sarnaneb hõimkond enim vetikatele, siis viidataksegi neile tihti kui vetikatele.

Ühendkuningriigi, Austraalia, Prantsusmaa ja Itaalia teadlased viisid nende samade "vetikatega" läbi katse ning paigutasid need pimedasse kappi, valgustades neid kõigest infrapunalampidega. Selgus, et bakterid on võimelised nähtava valguse mõistes täiesti pimedas fotosünteesima. Fotosünteesiks kasutavad bakterid lähiinfrapunakiirgust.

See lükkab ümber praeguseni valitsenud teooria, mille kohaselt on fotosünteesi läbi viimiseks vajalik klorofüll-a, mis on olemas igas taimes, vetikas ja ka tsüanobakterites. Infrapunavalguse puhul võtab tsüanobakterite puhul võimust hoopis teine klorofüllitüüp - klorofüll-f. See tähendab, et fotosüntees toimub ka teise klorofüllitüübiga ning klorofülli a-tüübiga seonduval punapiiri põhimõttel ei ole enam tähtsust: fotosüntees ei vaja tingimata nähtava valguse punase spektri valgust.

Seotud lood:

Sellel avastusel omakorda on märkimisväärne mõju näiteks kosmoses toimuvale: nüüd on palju tõenäolisem, et orgaanilist ainet ja elu on tõenäolisem leida ka sellistest planeetidelt, kus seda varem piisava nähtava valguse lainespektrite puudumise tõttu võimatuks peeti. Samuti võimaldab avastus kasutada uut fotosünteesi meetodit orgaanilise aine ja hapniku tootmiseks ning seeläbi aidata inimestel kosmoses ja teistel planeetidel ellu jääda.

Üks uurimuse autoritest, Bill Rutherford ütles avastuse kohta: "Uus fotosünteesimeetod muutis meie arusaama sellest, mis on võimalik. See muudab ka seda, kuidas me mõistame "tavalise fotosünteesi" käigus toimuvaid protsesse. See on suur avastus, mis keerab kooliõpikud pea peale."

Uurimus avaldati teadusžurnaalis Science.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare