Suur Ameerika Müür ehk nõudku Trump palju nõuab, mehhiklased ei maksa

 (112)

Suur Ameerika Müür ehk nõudku Trump palju nõuab, mehhiklased ei maksa
Praeguna barjäär Ciudad Juarezi linnas meelitab USA poolele piiri kiikama.Reuters / Scanpix

Tegemist on kõige tihedama liiklusega piiriga üldse maailmas. USA-d ja Mehhikot lahutab 3201 kilomeetrit pikk riigipiir, millest 2019 kilomeetrit kulgeb piki Rio Grande jõge. Legaalselt ületab seda piiri aastas ligemale 763 miljonit inimest, enamikus küll mehhiklasi, kes USA poolel tööl käivad. Ülejäänut tõkestab põhimõtteliselt ületamatu terasrööbastest vall. Müüri ehitamine senise valli asemele olukorda ka eriti ei muudaks.

Veel enne valli rajamist, George W. Bushi valitsemisajal 2006. aastal vastu võetud seaduse põhjal, oli illegaalne piiriületus krooniline probleem, kuna mehhiklasi ja ka muid lõunaameeriklasi murdis miljonite kaupa üle piiri ja inimsmugeldamine oli laialt levinud. Kümne aastaga on edukate illegaalsete piiriületuste arv küll vähenenud 1,7 miljonilt aastas 170 000 peale, niivõrd, kui illegaalide piiriületusi üldse on võimalik tuvastada. Aegajalt leidub ikka ka tunneleid, mis piiri alt läbi kaevatud, ikke näeb inimesi ka kõrgel terastaral turnimas, lootuses ööpimeduses üle saada ja siis kiirendusega piirivalve vaaateväljast välja saada.

Elatustasemelt, kui arvestada sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta, on keskmise USA ameeriklase jõukus 57 300 dollarit, mehhiklasel 18 900 dollarit. Võrdluseks Eesti SKT elaniku kohta 29 500 dollarit.

Seotud lood:

Eestit lahutab küll USA-st Atlandi ookean ja pool maakera, mis on väljarände siit sinna suhteliselt vähesena hoidnud, mehhiklaste jaoks on aga põhjapool põhjapiiri terendamas muinasjutuline sissetulek, kui isegi kõige mustemaid töid tehes võib rikastuda, aga paraku see rikkus ei jõua alati Mehhiko legaalsesse majandusse. Ja nüüd juba enam kui kümme aastat kestnud narkosõda Mehhikos on võimendanud seda, et illegaalsed piiriületuse kanalid on pidevalt kasutusel - peamiselt kokaiini või muu salakauba toimetamiseks USA turule, kartellilahingud on leidnud aga tee ka USA linnade tänavaile.

Loe veel

USA-Mehhiko piiril on 48 legaalset piiriületuspunkti, kokku 330 väravaga, mille läbimine on küll piirivalve ja tolliagentuuri kontrolli all. Kokku on USA piiripatrulli (Border Patrol) teenistuses 21 000 föderaalagenti, neist ligemale 1500 põhjapiiril Kanadaga, ligemale 19 000 aga lõunapiiril. Merepiiri valvab veel rannavalve (Coast Guard) 36 000 mehe ja naisega. Need ja ka tolliagentuur on muidugi lahutamatu osa USA sisejulgeoleku struktuuridest võimalike välisohtude tõrjumisel. Mehhikol on muidugi ka omad piirivalvurid, kuigi korruptsioon on nende ridadesse ka läbitavaid auke tekitanud.

Legaalseks piiriületuseks Mehhikost USA-sse on vaja viisat. Legaalsete piiriületajate hiigelsuur mass viitab ka, et viisasid on siiski suhteliselt kerge saada, tööviisat peab küll taotlema legaalne tööandja USA pinnal. Piiriületajate suurt arvu kasvatab muidugi ka see, et USA-s tööl käivad mehhiklased külastavad kodukohti üsna tihti, viies ka teenitud rahast suure osa Mehhiko siseturule. USA jaoks tähendab see aga püsivat kapitali väljavoolu.

Varem on olnud Mehhiko kuurortid küll ka tõmbekeskusteks USA turistide jaoks, seda turismi on aga häirimas Mehhikos toimuv sõda narkokartellidega. Kui Mehhiko hakkaks vastuseks karistama piiriületust põhjast lõunasse, kaevaks ta pigem iseendale auku. Sõnasõda kahe riigi vahel ägeneb järjest, kasvades peagi üle ka majanduskonfliktiks vabakaubanduspiirkonna NAFTA üle.

Kui president Bush 2001. aastal võimule tuli, oli tõeliselt päevakorras illegaalselt USA-s viibiva ligemale 12 miljoni mehhiklase legaliseerimine, kuid siis tuli terrorismioht peale ja ka Mehhiko piiri tuli hakata tugevamini valvama. USA-Mehhiko piiritõkete rajamine, nagu 2006. aastal otsustati, pidi sulgema 1123 kilomeetrit piiri ja tänaseks on tugevad barjäärid ka peaaegu kogu pikkuses paigas.

Probleeme tekitab küll see, et piiril on kujunenud välja suured linnastud mõlemal pool barjääre - San Diego / Tijuana (5 miljonit elanikku), Calexico / Mexicali (1 miljon) , El Paso / Ciudad Juarez (2,3 miljonit), Laredo / Nuevo Laredo (0,8 miljonit), McAllen / Reynosa (1,5 miljonit), Brownsville / Matamoros (1,2 miljonit elanikku). Mehhiko lahega piirnevat regiooni kutsutakse üldse hüüdnimega Borderplex, näidates kui põimunud sealne asustus on.

Peaaegu iga piiriületuspunkti taha Mehhiko poolele on tekkinud sisuliselt linnaline asustus. Ja on selge, et USA piirivalve silmad, olgugi tehnoloogiliselt hästi toestatud, sellises piirkonnas iga piiriületajani ei pruugi ulatuda, eriti kui tunneleid uuristatakse maa alt.

Niisiis, juba senine piiribarjäär on illegaalsete piiriületuste arvu vähendanud kümme korda. Vajadust illegaalse piiriületuse järele tunneb ennekõike Mehhiko narkokartellide võrgustik, ja just seetõttu pole vaidlus Mehhiko piiri üle niipea kadumas. Narkosõda Mehhikos jätkub ja on nähtav ka arveteõiendamistena USA allilmas.

Donald Trump valiti USA presidendiks novembris ühe peamise loosungiga "Paneme mehhiklased maksma müüri eest". Kuna piir on juba praegu tugeva valliga suletud, on tegemist küll pigem populistliku mulliga, aga ehitada veelgi tugevam müür kahe riigi piirile maksaks 8 kuni 12 miljardit dollarit. Mehhiko president Enrique Peña Nieto on teinud kategooriliselt selgeks, et Mehhiko selle ehitamisele raha ei anna.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised