Nende sõnul võimaldab too inimliigile ainuomane komme anda mehelt naisele edasi pisiku, mis võib raseduse ajal ohtlikuks saada, et naisele jääks aega oma immuunsüsteemi selle suhtes tugevdada, vahendab ajaleht Daily Mail.

Süljes sitsiv tsütomegaloviirus ei tekita tavaliselt probleeme, kuid sellesse nakatumine raseduse ajal võib saada saatuslikuks, tappes sündimata lapsi ja tuues kaasa sünnidefekte kurtusest ajuhalvatuseni.

„Naisterahva nakatamine konkreetse mehe tsütomegaloviirusega saavutatakse kõige tõhusamalt suust-suhu-kontakti ja süljevahetuse kaudu, eriti kui sülje voolamise suund on mehelt enamasti lühema naise suunas," kirjutab Leedsi ülikooli doktor Colin Hendrie ajakirjas Medical Hypotheses avaldatud artiklis. Sama inimese suudlemine umbes kuue kuu vältel pakub kõige optimaalsemat kaitset, lisab ta.

Suhteliselt siivsa esimese musiga antakse naisele edasi vaid väike kogus viirust, mis kahandab tolle riski haigestuda. Sedamööda, kuidas suhe edeneb ja suudlused muutuvad kirglikumaks, tugevneb ka naise immuniteet. Rasestumise ajaks on tõenäosus, et nakkus lapseni jõuab, kahanenud märksa tillemaks.

Varem on teadlased väitnud, et suudlemine toimib evolutsioonilise kvaliteedikontrolli-meetodina, sest  sülg sisaldab teavet viljakuse, tervisliku seisundi ja geenide kohta. Leedsi ja Kesk-Lancashire' ülikoolide psühholoogid osutavad aga, et taolisi omadusi saab hinnata ka suistesse intiimsustesse laskumata.

 „Keha toonuse, lõhna, paljunemisvalmisoleku, haigusliku seisundi ning loomulikult isikliku ja suulise hügieeni kohta saab teavet hankida ka lihtsalt lähedasest füüsilisest kontaktist. Tühiselt väike kogus täiendavat teavet, mis suudluse vahendusel omandatakse, ei saanud tõenäoliselt avaldada piisavat survet taolise kombe tekkimiseks," ütleb Hendrie.