Surnumere setetest leiti mõõdupuu iidsetele maavärinatele

Tel Avivi ülikooli geofüüsikud avastasid, et maavärinate mõjul võis Surnumere setteid kümnete tuhandete aastate eest segi paisata sama füüsikaline protsess, mis vee pinnale laineid tekitab. Selle loogika najal võiks vähemalt veekogusid puudutanud maavärinaid analüüsida ka märksa kaugemast minevikust kui seda lubavad praegused, sajakonna aasta taha ulatuvad seismograafilised andmed.

Mõnikümmend tuhat aastat tagasi paiknes praeguse Surnumere kohal selle eellane – sügav Lisani järv. Sealsete alade setteid on ajalooliselt ümber kujundanud tosinkond maavärinat: nihkuv maakoor paiskas raskemad alumised mudakihid kõrgemale, tekitades uue tektoonilise sette, nn bretša, vahendavad ERR Teadusuudised.

Just siit koorus Tel Avivi ülikooli geofüüsikute hüpotees. Nende, justkui mustriliste setete kujunemisloogikat mõistes saaks kaudselt hinnata teistegi kümnete tuhandete aastate taguste (veekogusid puudutanud) maavärinate mastaape – samas kui praegune seismograafiline andmestu ulatub jämedas joones sajakonna aasta taha.

"Jah, see on mõõdupuu ammuste värinate mõjufaktorile," rääkis ülikooli pressiteenistusele uurimisrühma juht, geofüüsika professor Shmuel Marco. "Fossiilne seismograaf, kui soovite."