Teadlasi on pikalt köitnud, kuidas käitub mateeria absoluutse nulltemperatuuri lähedal, kui aine aatomite ning nende tuumade vahel toimuvaid protsesse ei häiri soojusliikumine. Madalatel temperatuuridel on võimalik näiteks paljude metallide ja nende sulamite ning teatud keraamiliste materjalide ülijuhtivus ja (heelium)vedeliku ülivoolavus, kirjutab ERR teadusuudised.

Just ülijuhtivuse ja ülivoolavuse uurimisega tegeles ka Vitali Ginzburg. Tema ja Aleksei Abrikosovi teooriad ülijuhtide ja ülivedelikest seadsid aluse ka 2003. aastal välja antud Nobeli meditsiinipreemia laureaatide tööle.

Juudi päritolu Ginzburg töötas koos hilisema dissidendi Andrei Sahharoviga välja ka Nõukogude Liidu vesinikupommi. Nõukogude Liit katsetas pommi 1953. aastal.

Vitali Ginzburg lõi aktiivselt kaasa ka ühiskonnaelu puudutavates aruteludes. Kaks aastat tagasi tekitas ta vene kirikuisades suurt pahameelt sellega, et oli teravalt vastu vene koolide õppekavadesse õigeusu kultuuri käsitleva aine sisseviimisele.