Sulfitid on rühm käärimisprotsessi kõrvalsaadusena tekkivaid väävliühendeid, nagu nt vääveldioksiid SO2, mis toimivad säilitusainena mõnede selliste pärmseente ja bakterite vastu, mis vohades veini kiiresti nässu ajavad. Ainuüksi käärimisel ei teki aga piisavalt palju sulfiteid, et vein saaks pudelis säilida palju kauem kui paar nädalat või kuud, mistõttu veinitootjad peavad mikroobide ohjeldamiseks veinile täiendavalt sulfiteid lisama, vahendab Wired.

Sulfiteid ei leidu muidugi ainult veinis, vaid väga paljudes toiduainetes küpsistest kookospähkliteni. Praktiliselt kõik töödeldud toidukaubad sisaldavad mingil määral sulfiteid.

1986. aastal kuulutas USA toidu- ja ravimiamet FDA sulfitid allergeenideks, kuna samal ajal anti teada hulgast sulfititega seondunud astmajuhtumitest. Kiiresti keelustati sulfitite kasutamine tooreste puu- ja aedviljade säilitamiseks. 1980. aastate lõpul hakkasid föderaalvõimud nõudma sulfitite äramainimist veinisiltidel, kui nende sisaldus ületas kümme milligrammi liitri kohta. Need tootjad, kelle veinides oli sulfiteid vähem, võisid taotleda hoiatuskohustusest vabastamist, tänu millele leidubki turul nn sulfitivabasid veine.

Kas sulfitid tekitavad peavalu? Veinijoojate hordid väidavad, et tekitavad küll, teadus aga leiab, et nii see pole. Teisisõnu on mitmed teadusuuringud leidnud, et inimestel esineb täpselt sama palju peavalusid ka pärast sulfitivabade veinide joomist.

Nii ehk naa hakkab paljudel inimestel pärast punaveinide joomist pea valutama; nähtus on nii levinud, et inglise keeles on selle tähistamiseks leiutatud isegi lühend RWH (red wine headache). Ehkki teadlased pole probleemi põhjuses veel täiesti kindlad, kahtlustatakse mh histamiini ja türamiini, kaht punaveinis sisalduvat loodusliku päritoluga kemikaali, mis võivad mõjutada vererõhku ja põhjustada peavalu.

Pealeselle ei saa kuidagi mööda vaadata tõigast, et vein sisaldab päris palju alkoholi, millel on märkimisväärne dehüdreeriv, s.t organismi veetustav — ja seega peavalusid esile kutsuv — mõju.

Kas sulfiteid on võimalik eemaldada ka veinist, mis on juba pudelisse villitud? Tuleb välja, et on küll — ja see pole sugugi tehniliselt keerukas protseduur.

Lahendus peitub pruunis pudelis, mis peaks leiduma iga pere vannitoakapis ja sisaldama vesinikülihapendi ehk vesinikperoksiidi (H2O2) lahust. Vesinikülihapendi oksüdeerib sulfiteid, teisendades need vesiniksulfaadiks, millel sulfititega seonduvaid soovimatuid tervisemõjusid pole. Spetsialistid on juba ammu soovitanud lisada veinile paar tilka vesinikperoksiidi, mis vähemalt teoreetiliselt peaks joogist eemaldama kõik sulfitid.