Doktor Mark Weiser ja kolleegid Tel Hashomeris tegutsevast Sheba meditsiinikeskusest leidsid, et noormeestel, kes suitsetavad päevas paki või rohkem sigarette, on 7,5 punkti madalam arukuskvoot kui mittesuitsetajatel, vahendab ABC Science.

"Madalamate IQ-testi tulemustega noortele võiks suunata spetsiaalseid programme suitsetamisharjumuse pärssimiseks," leiavad Weiser ja kolleegid ajakirjas Addiction avaldatud artiklis.

Ehkki mõningad tõendid seose kohta suitsetamise ja madalama IQ vahel olid juba olemas, on paljud uurimused võtnud aluseks eelkõige lapsepõlves tehtud IQ-teste. Samuti on uurimustesse olnud kaasatud vaimsete ja käitumuslike häiretega inimesi, kes on suurema tõenäosusega suitsetajad ja samas madalama IQ-ga, osutas Weiser koos töörühmaga.

Suitsetamise ja arukuskvoodi vahelise suhte paremaks mõistmiseks seirasid uurijad 20 211 Iisraeli sõjaväkke värvatud 18-aastast noormeest. Taolises valimis ei esinenud märkimisväärseid vaimseid probleeme, kuna selliste muredega isikud tunnistatakse väeteenistuseks kõlbmatuks.

Uurimus näitas, et 28% katsealustest nekrutitest suitsetas vähemalt ühe sigareti päevas, umbes 3% tunnistas end endisteks suitsetajateks ning 68% polnud kunagi suitsetanud.

Suitsetajate arukustesti tulemused olid märkimisväärselt kehvemad kui mittesuitsetajatel. Tulemus ei muutunud ka pärast seda, kui uurijad olid arvesse võtnud ühiskondlik-majanduslikku staatust, mida mõõdeti selle alusel, mitu aastat ametlikku haridust oli saanud nekruti isa.

Mittesuitsetajate keskmine IQ oli umbes 101, ent meestel, kes enne sõjaväge suitsetama olid hakanud, ainult 94.

IQ kahanes ühtlaselt sedamööda, kuidas kasvas suitsetatud sigarettide arv. Neil, kes piirdusid ühe kuni viie suitsuga päevas, oli IQ 98, kuid neil, kes suitsetasid paki või rohkem päevas, 90. IQ-testi tulemust vahemikus 84 kuni 116 punkti peetakse keskmise arukuse näitajaks.

Nekrutitel ei lubata arukustestide tegemise ajal suitsetada, mistõttu on võimalik, et ärajäämanähud võivad suitsetajate tulemusi mõjutada.

Küsimusele vastuse leidmiseks uurisid teadlased ka nende meeste IQ-testide tulemusi, kes olid 18. eluaastal olnud mittesuitsetajad, kuid alustasid suitsetamist väeteenistuse ajal.

Nendegi meeste tulemused olid madalamad kui mitte kunagi suitsetanutel (keskmiselt 97 punkti), mis uurijate arvates näitab, et nikotiini võõrutussümptomid pole tõenäoliselt täheldatud vahe põhjuseks.

Lisaks võrdlesid uurijad 70 paari vendade IQ-sid rühmas, kus üks vendadest suitsetas ja teine mitte. Mittesuitsetavate vendade keskmine IQ oli taas kõrgem kui suitsetajatel.

Weiser ja kolleegid järeldavad taolistest tulemustest, et madalama arukuskvoodiga inimesed hakkavad suurema tõenäosusega suitsetama, mitte, et suitsetamine inimest vähem arukaks muudaks.