Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 toimunud töödel on väga suur tähtsus maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus.

UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud kaar oma säilinud 34 punktiga, millest kolm asuvad Eestis — üks Tartu tähetornis ja kaks Virumaal Simunas.

Kaarel säilinud punktid on enamasti kaljusse tinaga valatud reeperid või kivitähised maapinnal. Kaare põhja- ja lõunatippu tähistavad ausambad.

Kaar läbib tänapäeval kümmet riiki — Norrat, Rootsit, Soomet, Venemaad, Eestit, Lätit, Leedut, Valgevenet, Ukrainat ja Moldovat.

Riikide ühise avalduse UNESCO-le esitas Soome kultuuriminister 2004. aasta jaanuaris.

Eestil on tänu Struve kaarele nüüd kaks objekti UNESCO maailmapärandi nimekirjas — teine on Tallinna vanalinn.