Närvisüsteemi häired ehk stress võivad põhjustada rasvade kontsentreerumist alakeha piirkonda, suurendada suhkrutõve- ja südamehaiguste ohtu, näitavad Göteborgi ülikooli kliiniku uuringud.

Viiendik läänemaailma elanikest kannatab diabeedi või südamehaiguste käes.

Stressisüsteem arenes välja selleks, et kiviaja mehe organism tuleks toime lühikese pingeseisundiga lahinguks või võitluseks valmistudes, ütles uurimistööd juhtinud arst Thomas Ljung.

“Tänapäeva tsiviliseeritud maailmas on stress teistsugune. Inimene ei peksa ülemust läbi ega jookse hüpoteegiametniku eest ära,” lisas ta.

Stressis organism toodab ülemäärasel hulgal hormooni, mis stimuleerib rasva koguva ensüümi tegevust, näitavad meditsiiniuuringud. Pikaajalise stressi puhul hormooni ületootmine lõpeb, aga rasvakiht jääb, eriti tänapäeva väheliikuva mehe kõhule.

“Positiivne stress, kiire adrenaliinivoog, on organismile ainult kasulik. Pikaajaline negatiivne stress on see, mis võib tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme,” ütles Ljung.