Spordieufoorial on evolutsioonilised juured
Värske uurimus annab mõista, et aeroobse treeninguga kaasneval meeldival enesetundel, niinimetatud jooksjakaifil (ingl runner's high) võis olla oluline roll inimeste pikamaajooksu-suutlikkuse evolutsioonis.
Jooksjakaifi kutsub esile endokannabinoidideks nimetatavate kemikaalide nõristamine inimaju premeerimiskeskustesse, vahendab PhysOrg.
Uurijad avastasid, et pärast energilist jooksu on nende kemikaalide sisaldus nii koerte kui inimeste vereringes suurem; tuhkrutel pärast intensiivset treenimist sama mõju ilmnemist ei täheldatud.
Uurimuse autorid märkisid, et inimesed ja koerad selliste imetajate rühma, kes on arenenud suurema vastupidavuse poole, samas kui tuhkrud on paikse eluviisiga liik.
Inimestest katsealused seostasid endokannabinoidide määra treeningujärgset hüppelist tõusu tugevamate positiivsete emotsioonidega.
"Aeroobne (vaba hapnikku kasutav) kehaline tegevus on mänginud olulist rolli inimorganismi paljude eri süsteemide evolutsioonis, mis võib selgitada ka seda, miks aeroobne treening meile seesugust mõnutunnet pakub," kommenteeris uurimuse autor, Arizona ülikooli antropoloogia aseprofessor David Raichlen.
"Tulemused annavad mõista, et looduslik valik võis sedasorti aeroobsete pingutustega tegelenud imetajate rühmades soodustada pigem intensiivsemaid kui vähem intensiivseid kehalisi tegevusi," osutas ta.
Kanepi mõjuainete kehasiseste analoogide toimel rajanev endokannabinoidsüsteem suunab organismis tervet hulka protsesse nagu söögiisu, valu tajumine, mälu töö, motoorne õppimine, neuronitevaheliste ühenduste ehk sünapside plastsuse määra muutumine ja reaktsioonid stressiteguritele.
Uurimus ilmus ajakirja The Journal of Experimental Biology viimatises numbris.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!