"Noh, eks sellistel üritustel oleneb see ka heli võimsusest, kuna seal lastakse muusikat ikka nii kõvasti kui powerit on. Samas sõltub see ka tuule suunast ja temperatuuride erinevusest atmosfääris," ütles akustikaspetsialist Linda Madalik.

Akustikaspetsialist ütles, et heli mitmekümnekilomeetrilist leviulatust on raske uskuda, kuid samas ta seda ei välista: "Teatud atmosfääritingimuste puhul võib helilaine minna hästi kõrgele ja seega ka kaugele. Sellisel juhul ei takista helilaineid ehitised, mets ega muud takistused, mis muidu heli kinni peavad. Selline heli kõrgetesse atmosfäärikihtidesse minek on aga pidem erijuhtum," ütles ta.

Madaliku sõnul juriidiliselt sellises olukorras midagi eriti teha ei saa - seadusandluse kohaselt võib omavalitsus anda müra piirväärtusi ületavale üritusele loa. Samas tekib küsimus, kes vastutab siis, kui müra häirib inimesi, kes elavad üldse teises omavalitsuses?

Ka lehma ammumist võib kilomeetrite kauguselt kuulda

Madalik selgitab, et heli levimist mõjutavaid faktoreid on palju ning tihti võib heli levik tunduda nagu miraaž. "Ma käin tihti Pärnu ligidal rabas, kus ümberringi on vähemalt viie-kuue kilomeetri ümbruses suured metsad. Samas on teatud tingimustes kuulda vähemalt kuue-seitsme kilomeetri kaugusel asuvast rannatalust kostvat lehma ammumist või kuke kiremist," ütles ta. "Kui heli teatud tingimustel üles tõuseb ja levib, siis on see nagu miraaž," tõdes Madalik. "Rääkimata sellest, kui tegemist on valjuhäälse üritusega," ütles ta.

See, et inimesed kaugelt muusikafestivale kuulevad ei ole kindlasti mingi haruldus. Madaliku sõnul on tema kuulnud, et Pärnus toimuva Weekend festivali ajal on festivalist osa saanud ka Kihnu inimesed. "Muidugi mõjutab seda ka näiteks see, kuhu poole valjuhääldid on suunatud," selgitab Madalik. "Ühel aastal olid Weekendi kõlarid suunatud ühele poole - siis said festivali kuulda kõik elamurajoonid. Nüüd keerati need teisele poole ja kuulda on palju vaiksemalt kui eelnevatel aastatel," ütles ta.