Uuringus võrreldi mehi, kes käisid saunas 4-7 korda nädalas ja neid, kes saunatasid vaid ühe korra nädalas. Selgus, et meestel, kes tihemini saunatasid, oli peaaegu poole väiksem tõenäosus püsivalt liiga kõrge vererõhu välja kujunemiseks.

Uuringutulemused avaldati hiljuti teadusväljaandes America Journal of Hypertension.

Sama teadlasterühm on varem näidanud, et tihe saunatamine kahandab südameinfarkti ja südame-veresoonkonna haiguste läbi suremise ohtu. Kõrge vererõhk on südame-veresoonkonna haiguste tekke puhul üks tähtsamaid riskifaktoreid.

Kuopio isheemiliste südamehaiguste riskifaktorite uuringus (KIHD) osales 1621 keskealist Ida-Soomes elavat meest. Hüpertoonia või kõrgenenud vererõhu diagnoosita ehk ses aspektis terved mehed (nende vererõhk jäi alla 140/90 mmHg) jagati saunaharjumuste põhjal kolme gruppi: esimesed käisid saunas korra nädalas, teised 2-3 ja kolmas grupp 4-7 korda nädalas. Mehi jälgiti keskmiselt 22 aastat. Tulemusena diagnoositi 15,5%-l neist välja kujunenud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi. Selle risk oli neil, kes 2-3 korda nädalas saunatasid, 24% võrra väiksem ja neil, kes 4-7 korda saunas käisid, juba 46% madalam.

Teadlased märgivad, et saun võib alandada vererõhku mitmete bioloogiliste mehhanismide läbi.

Saunas käimise vältel võib kehatemperatuur tõusta kuni 2°C, mis toob kaasa veresoonte laienemise. Regulaarne saunatamine parandab ka veresoone seinte sisemise kihi funktsioneerimist, mil on samuti vererõhu korrigeerimise seisukohalt oluline toime. Higistamise tulemusena langeb lisaks keha vedelikusisaldus, mis aitab samuti vererõhu langemisele kaasas. Ning lisaks märgivad teadlased, et saunatamine võib alandada vererõhku ka seetõttu, et keha ja vaim on lõdvestunud.

Üks teine sama uuringu hiljutine analüüs tõi veel välja, et sagedastel saunatajatel on ka madalam risk erinevatesse kopsuhaigustesse jääda.

Uuringu kokkuvõtte juurde jõuab siitkaudu.