Iowa Ülikooli (USA) psühholoog Kim Johnson kolleegidega leidis, et rotid, kelle dieedist on kõrvaldatud naatriumkloriid ehk tavaline lauasool, hoiduvad tegevustest, mida tavaliselt nautinud on, nagu suhkruvee joomine või aju mõnukeskust stimuleeriva kangi vajutamine, vahendab ScienceDaily.

“Asjad, mis muidu rottidele mõnu pakuvad, ei pälvinud tavapärast tähelepanu, mistõttu usume, et soolapuudus ja himu soola järele võivad esile kutsuda ühe depressiooniga seonduvatest võtmesündroomidest,” ütles Johnson.

Iowa teadlased ei pea esilekutsutud hälvet täiemõõduliseks depressiooniks, kuna diagnoosi määrab hulk tegureid, kuid varem nauditud tegevuste meeldivuse hääbumine on psühholoogilise depressiooni, maakeeli haiglase masenduse olulisemaid nähte. Samuti selgitaks soola toimimine loodusliku tujukergitajana, miks me nii varmalt seda üle tarbima kipume, ehkki teame, et see toob kaasa kõrge vererõhu, südamehaigused ja muud terviseprobleemid.

Varasemad uurimused on näidanud, et keskmine soolakogus maakera elaniku kohta päevas on umbes 10 grammi, mis on suurem USA toidu- ja ravimiameti FDA soovituslikust doosist (umbes 4 grammi) ning ületab enam kui 8 grammiga koguse, mida keha tegelikult vajaks.

Johnson, kes töötab lisaks ka Vabakunstide ja -Teaduste Kolledžis psühholoogia ja integratiivse füsioloogia ning Carveri Meditsiinikolledžis farmakoloogia erialal, avaldas avastusi kirjeldava uurimuse ajakirjas Physiology & Behaviour koos Iowa Ülikooli teise astme tudengite Michael J. Morrise ja Elisa S. Na’ga. Lisaks enda töö tutvustamisele analüüsisid uurijad teiste teadlaste soolaisu-teemalisi töid.

Tänapäeval sisaldab kõik pannkookidest makaronideni palju soola, kuid kunagi oli aeg, mil seda ainet hankida oli keeruline. Soolatarbimine ja selle hind tõusid lakke umbes aastal 2000 eKr, kui avastati, et tegu on tõhusa säilitusainega. Rooma sõduritele maksti palka soolas; ingliskeelne sõna salary (ee “palk”) tuleneb soola ladinakeelsest nimetusest. Ka siis, kui mehaaniline külmutamine vajadust soola järele 19. sajandil kahandas, jätkus soola ületarvitamine, kuna inimestele meeldis selle maitse ja pealegi oli see muutunud üsna odavaks. Täna pärineb 77% meie söödud soolast töödeldud toiduaineist ja restoraniroogadest nagu külmutatud eined ja kiirtoit.

Evolutsioonil võib inimeste soolavajaduses oluline roll olla. Inimesed arenesid olendeist, kes elasid soolases ookeanivees. Maale kolinud keha vajas endiselt naatriumi ja kloori, kuna mineraalidel on võtmeroll rakkude vedelikuvahetuses ning informatsiooni liigutamises mööda närvirakke nii ajus kui ülejäänud kehas. Kuna inimene arenes Aafrika kuumas kliimas, röövis higistamine kehast naatriumi. Soola nappis, kuna meie kõugud toitusid palju juurviljadest ning elasid ookeanist eemal.

“Enamik meie bioloogilisi süsteeme nõuab korralikuks funktsioneerimiseks naatriumi, kuid liigina, kellel puudus sellele lihtne juurdepääs, arenesid meie neerud soola suhtes ihnsateks,” selgitas Johnson.

Ka käitumine hakkas mängima olulist rolli selle tagamises, et kannaksime kaasas piisavalt soola. Meiesugustele loomadele on sisse ehitatud maitsesüsteem, mis suudab soola tuvastada, ja aju, mis jätab meelde soola allikad — nagu soolakivid karjamaal. Soola manustamisel käivitub aju naudingumehhanism.

Seega teab organism, et vajab soola, ning ka seda, kuidas seda leida ja säilitada. Tänapäeva teadlased leiavad aga, et sool on kujunenud kuritarvitatavaks ja sõltuvusttekitavaks aineks — millekski, mis ei erine eriti narkootikumidest.

Üks märk sõltuvusest on aine tarvitamine isegi siis, kui ollakse teadlik selle kahjulikest mõjudest. Paljudele inimestele on öeldud, et nad tervise parandamiseks kahandaksid tarbitava naatriumi hulka, kuid see on nende jaoks raske, kuna neile meeldib soola maitse ja nad peavad madala naatriumisisaldusega toite maitsetuks.

Uimastisõltuvuse teine kindel tunnusmärk on tugeva himu arenemine olukorras, kus juurdepääs uimastile puudub. Johnsoni ja kolleegide katsed näitavad ühesuguseid muudatusi rottide ajudes hoolimata sellest, kas loomad jäeti ilma narkootikumidest või soolast.

“See annab mõista, et soolavajadus ja soolahimu on seotud samade ajusiseste kanalitega, millega seonduvad uimastisõltuvus ja -kuritarvitus,” ütles Johnson.