Sini-must-valge dinosaurus tõukas esimese ürglinnu õrrelt
Ligikaudu 150 miljonit aastat tagasi elanud ning aastakümneid esimese linnuliigi staatust nautinud ürglind (Archaeopteryx lithographica) võib uue avastatud fossiili valguses kuulda hoopis sulgedega dinosauruste hulka põhjustades evolutsioonipuu alumises osas mõningast liikide ümberpaiknemist. Käesoleval aastal tähistatakse esimese ürglinnu leidmise väärikat 150. aastapäeva.
Esimene skelett toodi Lõuna-Saksamaal päevavalgele pelgalt kaks aastat pärast Charles Darwini kuulsa teose „Liikide tekkimisest“ ilmumist 1859. aastal. Suurepärane ajastatus muutis Archaeopteryx lithographica evolutsiooniteooria vapiloomaks, keda peeti lindude ning dinosauruste vaheliseks puuduvaks lüliks, vahendab ERR Teadus.
Mõni aasta tagasi sattus aga Hiina RV paleontoloog Xing Xu nägema ühte Shandong Tianyu muuseumi ühte maailma suurima dinosauruste ekspositsiooni külastades ürglinnule väga sarnast eksponaati. Tõenäoliselt Ida-Hiinas välja kaevatud fossiilil olid Archaeopteryx'ile väga sarnased pikad ning tugevad esijäsemed, mis andsid tõenäoliselt sellele lennuvõime. Kvalifitseeritud oli see aga kui Anchiornis, teada tuntud linnusarnane dinosaurus. Täpsem fülogeneetiline analüüs kinnitas Xu aimdusi – tegu oli eraldi seisva liigiga.
Kui uus avastatud Xiaotingia zhengi liikidepõlvnemist kajastavasse sugupuusse kaasata, paigutub see hoopis Deinonychosauria alamklassi, kuhu kuulus ka näiteks kurikuulus kahejalgne velociraptor. Uus dinosaurus tõmbab endaga kaasa ka 150 aastat eristaatust nautinud ürglinnu.
Kuigi leid on esialgu veel veidi ebakindlatel alustel, on viimasel aastakümnel avastatud mitmeid linnusarnaseid dinosaurusi ning dinosauruste-laadseid linde, mis viitab, et evolutsioon ei olnud miljoneid aastaid tagasi nii lihtsakoeline, kui eelnevalt arvatud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!