Selgusid planeedi kõige tervemate südametega inimesed - kas oskad pakkuda, millises maailma osas nad elavad?

 (12)

Selgusid planeedi kõige tervemate südametega inimesed - kas oskad pakkuda, millises maailma osas nad elavad?
Tsimanéd metsas. AP

Õige vastus on Lõuna-Ameerika. Tegemist on nimelt Tsimané indiaanlastega, kes elavad Boliivia põhjaosas. Edu valem on dieet, kus on küll rohkelt süsivesikuid, aga vähe valke ja rasvu.

Tsimanéd on väidetavalt eraldi rahvakilluna võttes kogu maailmas parima südametervisega, ütleb tuntud meditsiiniajakiri The Lancet. Teadlased uurisid sadu mehi ja neisi ja leidsid, et kümnest üheksal olid täiesti puhtad arterid, mis tähendas, et neil pole riski südame-veresoonkonna haigustese jääda. Uuring oli põhjalik - 11 aasta vältel (2004-15) külastati 85 tsimanéde küla ja uuriti inimesi kompuutertomograafiga (see on seade, mis kombineerib erinevate nurkade alt tehtud röntgenipildid, mida hiljem arvutis nii töödeldakse, et saada organite ristlõiked).

Isegi kõrges eas tsimanéd olid haruldaselt hea tervise juures - ühe 80-aastase arterid meenutasid 50ndate keskpaigas oleva USA kodaniku omi. Kaks kolmandikku üle 75-aastastest olid praktiliselt riskivabad ja vaid kaheksa protsendi nii vanade inimeste südamehaiguste riski hinnati keskmise ja kõrge vahele.

Tsimanéd on umbes 13 000 inimesest koosnev hõim Maniqui jõe kallasteil Amazonase madaliku Boliivia osas. Suure osa oma ajaloost on nad isoleerituna, omaette püsinud, ehkki juba 17. sajandil üritasid jesuiidi misjonärid esimeste eurooplastena nendega kontakti luua. Hõim elab vihmametsa puistatud külades ja on üks viimaseid rahvakilde, mis elab pea ainult korilusest, kalastamisest ja küttimisest. Kalu lastakse vibu ja noolega, jahil käiakse koerte ja matšeetedega. Tänapäeva nad siiski ei eira - neil tsimanédel, kes elavad San Borja linna ligidal, on tsiklid ja mobiiltelefonid. Paljud räägivad lisaks enda omale ka hispaania keelt.

Loe veel

Seotud lood:

Lisaks heale südametervisele on teada, et tsimané meestel on kolmandiku võrra vähem testosterooni kui lääne ühiskondade meestel, kuid tsimanédel ei kahane see vananedes.

Uurimisgrupi juht professor Hillard Kaplan New Mexico ülikoolist ütles, et põhjus on toitumises ja elustiilis. "Neil on menüüs vähe küllastatud rasvu ja palju töötlemata kiudainerikkaid süsivesikuid, lisaks metsloomade liha ning kala," tõi ta hea südametervise põhjusi välja. "Üldiselt nad ei suitseta ja on päev läbi füüsiliselt aktiivsed."

Praktiliselt tähendab see, et peamiselt süüakse riisi, maniokki, maisi, pähkleid ja puuvilju. Iga inimene sööb umbes 38 grammi rasvu päevas, millest vaid 11 grammi on küllastunud rasvad. Ja kui linnainimesed on paigal enam kui poole oma ärkvel veedetud tundidest, siis tsimanéd püsivad paigal vaid kümnendiku päevast. Mehed on kuus-seitse tundi päevast füüsilise tööga hõivatud, naised neljast kuue tunnini.

Uuringut esitletakse ameerika kardioloogide konverentsil ja ehkki teadlased nendivad, et meil pole võimalik boliivia loodusrahva elustiili täielikult üle võtta, on siiski mõned asjad, mille osas väike rahvarühm võiksid meile eeskujuks olla - näiteks suitsuprii olemine ja vähesem rasva tarvitamine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised