Selgus, millised kuud ja planeedid maaväliseks eluks parimalt passivad
Rahvusvaheline töörühm, mille tulemused ilmusid ajakirja Astrobiology viimatises numbris, nuputas maaväliseks eluks sobilikkuse kvantifitseerimiseks välja kaks hindamissüsteemi.
Uurimustöös pakuvadki autorid välja kaks erilaadset indeksit: Maa-sarnasust mõõtva Earth Similarity Index’i (ESI) ning planetaarse elamiskõlbulikkuse indeksi Planetary Haibitability Index (PHI), vahendab BBC.
„Esimene küsimus on, kas mujal võib kohata Maale sarnaseid tingimusi, kuna me teame empiiriliste andmete alusel, et taolistes tingimustes on elu võimalik,“ rääkis uurimuse kaasautor dr Dick Schulze-Makuch Washingtoni osariiklikust ülikoolist USA-s. „Teine küsimus on, kas eksoplaneetidel valitseb selliseid tingimusi, mis viitavad muude, olgu meile tuntud või tundmatute eluvormide esinemise tõenäosusele.“
Esmalt ESIst
Nagu nimigi mõista annab, hindab ESI planeete ja kuid selle alusel, kui suurel määral need Maaga sarnanevad, võttes arvesse taoliseid tegureid nagu mõõtmed, tihedus ja kaugus ematähest.
Maa-sarnasuse indeksi ESI kõrgeimaks mõeldavaks väärtuseks valiti 1,00, millele vastab mitte just üllatuslikult planeet Maa. Kõige kõrgema ESI-skoori väljaspool Päikesesüsteemi pälvis Gliese 581g (mille olemasolus mõned astronoomid siiamaani kahtlevad) 0,89 punktiga ning sama tähe ümber tiirlev teine eksoplaneet Gliese 581d ESI-hindega 0,74.
Täheteadlaste poolt põhjalikult uuritud süsteem Gliese 581 hõlmab nelja — aga võimalik, et ka viit — planeeti orbiidil ümber punase kääbustähe.
Hoopis mujal, Ahtri tähtkujju kuuluva tähe ümber tiirlev Neptuuni mõõtu eksoplaneet HD 69830 sai samuti kõrged punktid (0,60). Planeet arvatakse paiknevat nn Kuldkihara-vööndis (ingl Goldilocks Zone) — orbiidil, mis on ematähest täpselt nii kaugel, et temperatuurid planeedi pinnal pole elu alalhoidmiseks ei liiga tulised ega liiga jahedad.
Viimastel aastatel on Päikesesüsteemi-väliste potentsiaalselt elukõlbulike planeetide otsingud kõvasti tuure kogunud. 2009. aastal orbiidile läkitatud NASA kosmoseteleskoop Kepler on leidnud juba üle 1000 kandidaatplaneedi.
Tulevikus konstrueeritavad teleskoobid võivad kaugete planeetide valguses suuta tuvastada isegi nn biomarkereid nagu taimedele iseloomuliku võtmetähtsa pigmendi klorofülli olemasolu.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!