NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
10.03.2017 10:35
Teadusartikli sisulist väärtus suudavad hinnata teised sama eriala teadlased. Neile ongi üldjuhul suunatud teadlase artikkel.
Riiklikku teadustegevust rahastavad reeglina bürokraadid, kes põhimõtteliselt ei saa aru saada kogu teadusspektris kirjutatud artiklite sisulistest väärtusest. Nemad on sunnitud otsustama teadlased kvaliteedi üle formaalsete indeksite(1.1, 3.1 jne) järgi. Seega, kui teadlase tegevust hindaks rahastamise eesmärgil eriala inimesed, siis poleks vaja formaalseid (1.1 jne) kriteeriumeid. Kuna aga rahastamise otsuse teevad erialaseid teadmisi mitteomavad bürokraadid, siis ei jäägi muud üle, kui hinnata formaalsete kvaliteediparameetrite järgi.
Kui meile ei meeldi artiklite liigne tähtsus teadlase tegevuse hindamisel, siis tuleb suurendada erialainimeste hinnangute osatähtsust. Näiteks tehnikateaduste puhul võiks teadlase akadeemilise võimekuse hindajaiks olla ka vastava tööstusharu tootearenduse spetsialistid.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.03.2017 18:34
    Komisjon koosneb teaduse eri alade esindajaist. Seega tuleb neil samuti toetuda formaalsetele hinnangutele, kui otsustatakse teise teadusala rahastamist. Omar Parve on ajalehe Sirp Teaduse rubriigis pööranud tähele panu võimalusele lähtuda mitte artiklikvaliteedist, vaid kirjutanud järgmist: "Innocentive’i asutas Lilly kompanii eesmärgiga tuua teiste riikide teadlased lähemale oma R&D osakonnale, ravimiarenduse probleemide lahendamisele, et kiirelt leida õige inimene ja saada abi nimelt sellelt eksperdilt, kelle uurimisvaldkonda komistuskivi kuulub." Seega, kui otsustusi tehakse spetsialistide tasemel, siis tuntaksegi huvi, mitte otsitava uue spetsialisti formaalsete teaduslike parameetrite vastu, vaid hinnatakse ta reaalsete tulemuste järgi võimekust probleem lahendada.
    10.03.2017 20:08
    Seni, meil eestis, oli oskus lahendada tehnilisi ja teaduslike probleeme KARISTATAV.
    Omal nahal sain seda mõista! Ega ma ainuke polnud, olid ka teised näiteid. Oli naljakas näha kuidas, veel Eiseni poolt loodud prostoglandiinide labor (Eisen teatavast teenis keemikuna SS vägedes) tasapisi muudeti millegi pärast vist kaitseliidu püssirohu laoks ja siis pandi põlema, ameerika ajakirjanikud tegid sellest ilusa video kus naad lausa indiaanlaste võidu hüüetega rõõmutsesi põlengu üle, et näete ülisalajane vene labor lastakse õhku. Vist ükski Eiseni töö jatkajatest hästi ei lõpetanud, aga miks? Olid naad siis nii halvad teadlased või insenerid? Ja see Männiku tsitraali lugu? Ka seal tehti kõik selleks et midagi välja ei tuleks. Sama tehti ka põlevkiviga ja ka fosforiitidega! Totaalne SABOTAAZ! See poliitika on JUHTIV ka präegu. Kõik tehakse selleks et riik, juba iseseisev, PÕRUKS! Noh "PLATS PUHTAKS!" selline oli vist Mart Laari kokkuvõtlik hinnang kaasaegsele poliitikale. Aga kas on mingeid muutuse perspektiive? Mõned siiski usuvad et on, korduvalt olen kuulnud Omar Parvelt väidet et ka Eestis saab midagi teha, ta on ju optimist, vist viimane Eiseni töö jatkaja,...
    11.03.2017 16:09
    Eestis tõestas selle teooria paikapidavust praktikas esimesena hr. Viiol
10.03.2017 10:39
Ei ole.
10.03.2017 10:40
Parim Delfi artikkel läbi aegade...
10.03.2017 10:43
Nagu arvata oligi, on praeguses peavoolumeedias IGA teadusuudis usa taustaga, jätmaks muljet et on ainult 1 tõde.
10.03.2017 10:54
Energia jäävuse seadusele võiks siis mittekallutatuse saavutamiseks kõrvale panna energia mittejäävuse seaduse ja rõõmustada tasakaalustatuse üle.
    10.03.2017 20:18
    Enne kui mängude teoria üle filosofeerida pole paha selle teoriaga kas või lennult tuttvuda. Muidu jutt muutub mingiks KABALISTIKAKS kus zongleritakse müstiliste sümbolitega ja tehakse tähtsa näo. Juudid mõtlesid KABALISTIKA just Laada klientide lollitamiseks, teaduseks seda lugeda ei saa, kuid horoskoopide kirjutamiseks sobib. See on HÄMAMISE tehnoloogia!
10.03.2017 11:03
Iseküsimus, milleks on üldse oluline mõõta teadusartiklite mõjukust - mis on selle sisuline mõte, kas niisama teada, kes on kõige seksikam artiklikirjutaja.
Ka selle mänguteooria (millest ma midagi ei tea, vist) mõjukus kirjelduse järgi on natuke imelik, sest tegelikult selle teooriaga ju midagi nagu ei öeldagi. Kui kõik osalised käituvad reeglite ja oma strateegiate järgi siis kõik kulgeb reeglipäraselt ja kui osad ei käitu reeglite valitud plaani järgi siis asjad ei kulge plaanitud moel.
Selle loogika järgi võiks maru lühidalt sõnastada, kui inimesed hingavad õhku, toimub palju asju, kui õhk kinni pöörata, hakkavad ka inimeste toimetused kokku tõmbuma - peaks olema üsna laiapinnaline teadustõde ja seeläbi omama ka suurt mõju.
    10.03.2017 16:17
    Ei, ära halvusta. Asi on tegelikult huvitav. Just see, et osalejaid peab olema lõplik (mitte lõpmatu) hulk, sama stsenaariumitega. Väide väidab, et alati on olemas tasakaalupunkt, mitte et see on kõigile parim. Ma saan sellest niimoodi aru, et kui keegi hakkab liiga palju enda soovide järgi toimetama, saavutab ta selle, et liiga suur hulk teisi, paneb seljad kokku ja hakkab tema vastu tegutsema, sellest see tasakaal kujunebki. Arvestades, et maailm on aina väiksem, seal on vähem ruumi ja tihedam konkurents, on sellised teooriad aina olulisemad.
    10.03.2017 18:37
    kõigile lihtsalt ei jätku põnevaid teemaid, mida käsitleda a la relatiivsusteooria
10.03.2017 11:10
On niisugune mulje, et see nn. tasakaalupunkt on paljas teoreetiline targutus,mida pole tegelikus elus kuidagi võimalik arvutada/määrata.
Mehaanikas on tasakaalul kindel sisu, kuid ühiskonna kohta pole keegi kunagi väitnud, et "tasakaal" on saavutatud või üldse olemas
10.03.2017 11:22
See teooria ei väida, et inimesed käituvad eri olukordades nn "puhta strateegia" järgi, vaid seda, et igas olukorras eksisteerib tasakaalupunkt, kuhu on võimalik jõuda, kui kõik inimesed käituksid puhta strateegia järgi. Sinna punkti jõudes on mäng (igat olukorda elus, kus on võimalik teha valikuid, mis viivad erineva tulemuseni, võib vaadelda kui mängu) lahendatud, mis tähendab, et sellest punktist edasi liikuda pole võimalik. Reaalsuses hõlmavad isegi lihtsad probleemid üsna keerukaid otsustuspuid, mida tavainimesel on võimatu konstrueerida (ei osata hinnata muutujaid, parameetreid ega tõenäosusi). Sellepärast ongi selle põhiliseks rakendamise alaks majandus, kus eesmärgid (kasu) on selged ning potentsiaalse kasu võit on niivõrd suur, et inimestel on motivatsiooni puhta strateegiani püüelda (eriti tihedates konkurentsitingumustes, kuhu me globaliseerumisel pea iga tegevusalaga tulevikus jõuame).
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.03.2017 12:55
    dünaamilisuse väljendamiseks kasutatakse tõenäosusjaotusi. või tähendab dünaamiline seda, et muutujad on määramatud?
    10.03.2017 21:05
    Mis on dünaamiline? Kui vaadelda seda "ajast-mingi parameeter" siis ruumi laiendamisel selle parameetri järgi (relatiivsuses vana tuntud trikk aeg-ruumiga) saame kohe STATILISE juhtumi kus DÜNAMILINE on kõigest LÕIGE STATILISEST.
    Muidugi tihti DÜNAMILISE all mõistetakse hoopis MITTELINEAARSET, noh et segadust vältida on alati hea kokku leppida TERMINITE DEFINITSIOONIDES ja jälgida FORMAALSEID konstruktsioone ja nende koostamise kokkulepitud reegleid. Kaasajal kuritarvitatakse HEURISTIKATEGA! See aga on ohtlik see tee viib jumala juurde sest see on ju ka heuristika. Nii muutub kogu teadus MÜSTIKAKS ja kaotab oma praktikas kasutamise mõtte.
    11.03.2017 17:08
    su füüsikaõpetaja epateeriv ebakompetentsus seletab su arvamust.
    see füüsika, mida TÜ-s kuulnud-näinud, väidab sissejuhatavas loengus just seda, et füüsika kui teadus nii kirjeldab kui SELETAB füüsikalisi nähtusi.
    istu, kaks
10.03.2017 11:33
Kirjeldatud mänguteooria ja toimiv tasakaalupunkt ei mahu ega sobi kuidagi soroslaste maailmapilti.
10.03.2017 12:04
See on ühe ASEprofessori arvamus. See, et delfi esitleb ühe aseprofessori arvamust kui fundamentaalset tõde, on rohkem meie ajakirjanduse taseme näitaja.
10.03.2017 12:31
Sain ülikoolis seda mänguteooriat ikka ooksendamiseni, aga Nashist ja tema teooriast ei räägitud sõnagi.
    10.03.2017 21:23
    Huvitav tõest! Mina samuti kuulsin seda esimest koda. Sisu järgi see jutt ei kuulugi mängude teoria valdkonda. See on ehk rohkem optimaalse planeerimisega seotud. Seal on juttu optimaalsetest ehk tasakaalu olekutest ja optimumini viidavatest teedest ehk strateegiatest. Mängude teoria, vähemalt algebraline variant, ei sisalda diferentseerimisi ja optimumide otsimise probleeme. Muidugi see on maitse asi mida kuhu matemaatikas juurde pookida, jänkid on vist ümber pookimisi teinud kõvasti ja nüüd kehtib mingi uus teaduste klassifitseerimise skeem. Nii et optimiseerimised on ehk lisatud mängude teoriasse, ja osatuletised on selles sees, kuid iga mäng pole pidev process, kas või male või kaardi mäng. Majanduses aga kasutati peamiselt lineaarplaneerimise teoriaid kust need optimiseerimised on pärit. Muide ka kõigile tuntud Berezovski on sellega tegelenud, kuid tema tasakaalu punktid olid palju progmatilisemad.
10.03.2017 14:15
ülioluline, sealjuures positivismi vaimust (kus emotsioonidele on vähe ruumi) kantud tekst moistmaks tänast ühiskondlikku tasakaalutust
10.03.2017 14:28
Siiski esimene samm psühhoajaloo poole! Aga ei tasu kellegi hetkelises vaimustushoos väljaöelduid sõnu ületähtsustada. Üldse tundub kuidagi lapsik otsida mingit kõige tähtsamat asja, kuna puuduvad kriteeriumid ja mõõteriistad. Teaduses peab kõik olema tõestatab ja mõõdetav. See siin on niisama blabla.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.03.2017 14:52
    Ma ei pidanud silmas Nashi tööd ennast, vaid arvamust, et see kõige tähtsam on.
    10.03.2017 15:02
    adjektiiv tähtsaim on suht moodetamatu nagunii. kas siis pole? ülioluline on. tähtsaim on meil ilmselt ....hmm peaminister?
    10.03.2017 21:37
    Minu õpetaja, keegi Kard kunagine ülikooli füüsikaprofessor keda omal ajal laimati ja porisse tallati, sõnastas seda mitte 300 vaid kõigest 4 sõnaga ja nimelt "KÕIK ON JUMALA VOLI", aga "palju sellisest teoriast kasu on?" küsis ta tavaliselt.
    Teadus EI TEGELE SELETUSTEGA (see on preestrite liivakast) ta ainult KIRJELDAB looduslikke nähtusi! See teoreetiline mudel on parem, mis paremini kirjeldab ja suudab ennustada uusi nähtusi exstrapoleerimise piirkondades! Tasub nende seisukohtade üle mõtiskleda!
10.03.2017 14:31
Selles artiklis puudub ju enamus, mida nõutakse tänapäeva artiklites.....sissejuhatust...metoodi kat...siis seda päris asja...kokkuvõtet...mis edasi saab...tänusõnu..kui need asjad juurde lisada, siis see tõenäoliselt kõige lühem teaduskirjatükk poleks.
10.03.2017 21:46
gravitatsioon on tugevam tsentrifugaaljõust
11.03.2017 21:20
Jah, kindlasti seni parim delfi artikkel, aga parima teadusartikli osas väga kahtlane.

Parim teadusartikkel peaks muutma maailma, nagu Alebert Einsteini doktoritöö ja artiklid. Antud artikkel on küll vägagi huvitav aga näiteks Eisteini artiklitest jääb kahjuks samakaugele kui Maa Päikesest ehk on lihtsalt tühi koht.
14.04.2017 22:17
kes neid rumalaid pealkirju välja mõtleb
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

FORTE TOP

Viimased uudised

Vaata ja kliki