Rööpad maha Tartust Petserini, ehk kuidas ehitati raudteed eesti ajal

 (23)
Rööpad maha Tartust Petserini, ehk kuidas ehitati raudteed eesti ajal
Reola sildWikimedia commons

Iseseisev Eesti nägi tõsist vaeva, et oma raudteevõrk valmis ehitada. Suurimaid raudteeprojekte oli Tartu-Petseri raudteelõigu ehitamine, mille tõid alustati 1927. aastal. Majanduskriisi tingimustes kujunes raudteeehitus oluliseks majanduspoliitiliseks ettevõtmiseks. Osaline liiklus algas raudteel juba 1931. aasta mais, lõplikult avati 88 km pikkune raudtee 31. oktoobril 1931.

Vahendame reportaaži Päewalehest 85 aastat tagasi:

RAUDTEELIINI EHITUSTÖÖD KULGEWAD JÕUDSALT

  • Tegewuses 1000 paari inimkäsi ja moodsad tehnilised abinõud.
  • Sood täidetakse, mäed kaewatakse läbi.
  • Kogu liinil 30 silda.

Teatawasti on Tartu-Petseri raudtee ehitamine suuremaid töid kogu riigis wiimasel ajal, millest juba siis, kui ta alles paberil seisis, õige palju räägiti ja kirjutati. Wiimastel kuudel, mil firma Höjgaard & Schultz tegi algust raudtee-ehitamise tegeliku tööga, ei ole sellest enam pikemalt juttu olnud.

Et kogu töö ja tegewusega, mis praegu uue raudtee ehitamise juures sünnib, laiemaid ringkondi tutwustada, wõttis esmaspäewal firma Höjgaard & Schultz [See Taani kontsern eksisteerib tänaseni, 2001. aastast nime all MT Højgaard A/S – toim] peawolinik Eestis, hra insener [Willem Aleksander] Reinok [elas 1882-1958, sh 1945-1955 represseerituna Siberis – toim], ajakirjanikke jutule, tehes nendega wäljasõidu Reolasse, kus praegu suurem tegewus üle kogu raudteeliini.

Töö Vastse-Kuustes Wikimedia commons
Seotud lood:

Esimene peatus tehti 4-5 klm Tartust eemal Tõrwandi mõisa juures

Kohapeal andsid tööde kohta lahkelt seletust hrad Reinok ja Unt.

Peab üldiselt märkima, et pea üle kogu liini, kus töötab 100 inimese ümber, on töö wälja antud tükitööna. Nii töötasid siinkohal hoolega Otepää artelli mehed, arwult 31. Siin oldi tegewuses raudtee muldkeha ehitamisega. Maapind töökohal on soine ja madal, ning täitemuld tuleb wedada kaugemalt kohale, et tõsta muldkeha kõrgust kuni 2 meetrini. Tööd on siin tehtud õige rohkesti. Uue raudtee muldkeha on siin peaaegu normaalkõrguseni juba ligi 200 m pikkuselt walmis tehtud. See on koht, kus töödega alati kõige esimeses järjekorras.

Teine peatus tehti Ülenurme mõisa juures. Siin töötab juba suurem grupp töölisi, nii mullatöölisi kui kiwilõhkujaid. Peategewus ei seisa siin mitte raudtee muldkeha ehitamises, waid maanteel, siin lõikub maantee raudteega ja annab mittesoodsa nurga, mille tagajärjel tuleb maanteele uus “säng” anda, kusjuures ka wäiksemaid läbikaewamisi mäest tuleb ette wõtta. Kiwide kohale toimetamiseks, mis maantee ehitamiseks tarwitatakse, töötab siin mõnekümne wagonetiga mootor.

Ülenurmest sõideti autodel edasi, kuni Reolani, umbes 15 klm Tartust, kus on praegu kogu liini kõige suurem tegewus. Siin kaewatakse maha Rööwlimäge, kus tegewuses on ka nn uue raudtee hing, paggermasin (süwendaja).

Töö Reolas Wikimedia commons

Nimetatud masinaid on kogu liinil ainult üks, mis kohale toodud Taanist ja kaalub ligikaudu 5000 puuda. “Toiduks” tarwitab masin kiwisütt. Töö, mis ta päewas ära teeb, wõrdub umbes 250 inimese tööle. Kõige selle juures tarwitab ta enda juhtimiseks ja ohjeldamiseks ainult kolme inimese tööjõudu.

Alusel hõlpsalt ja kiirelt liikudes wõtab ta mäeserwast oma suurte lõugade wahele korraga umbes 2 ½ kantmeetrit liiwa, tõstab selle wagoneti kohale ja kiiresti läheb jälle uue järele, nii et ta 8 ½ kantmeetrit mahutawa wagoneti umbes 1 minutiga täis täidab.

Niimoodi warustab see masin kogu Reola soo tarwisminewate muldtööde jaoks liiwaga. Liiwa, mille pagger wagonettidele tõstab, kannab kuni neli kilomeetrit soo peale edasi wagonettidest koosnew rong. Üldse töötab soo peale 3 rongi, milledest igaüks koosneb 20-est wagonetist ja aurukatlast. Ühe rongi täitmiseks kulub paggeril umbes 20 minutit.

Paggermasin tööl Wikimedia commons

Loe veel

Töö käib siin kahe wahetusega. Wagonettide täitmine on nii korraldatud, et paggermasinal üldse seista ei tule. Üks rongitäis wagonette seisab laadimisel, teine tühjendamisel ja kolmas sõidab Rööwlimäe ja Reola soo wahet, milline wahemaa ligi 4 kilomeetrit on. Üldse töötab Reola rajoonis uue raudtee muldkeha ehitamise juures ligi 200 töölist. Tükitöö süsteemi siin läbi wiia pole saadud, sest sagedasti tuleb wagonettide juures ettenägemata äpardusi, mis nõuab tööliste ühest kohast teise paigutamist.

Töö kogu liinil kümnes kohas 1000 töölisega

Üldse tehakse mullatöid üle kogu liini, mille pikkus 86-87 kilomeetrit, umbes kümnes kohas, kus tööd leiawad üle 1000 inimese. Kuigi tööle tahtjaid wäga rohkesti on, ei waja firma palju rohkem töölisi, sest tööde juures kasutamisel olewad masinad wõimaldawad odawamat töötamist kui seda inimjõud.

Suurematest töödest muldkeha ehitamise juures on weel käimas Põlwa rajoonis ja Orawal. Põlwa rajoonis nõuab suuremat waewa Rebase soo täitmine. Siin ei tule küll ette wõtta nii kõrgeid täitetöid, nagu seda on Reolas (mõnes kohas üle 6 meetri), kuid siin tuleb täitmisele soo, mis üle 10 klm pikk. Praegu seal tööd ei tehta, sest soo on weel niiwõrt wesine, et töödega alata ei saa. Lepingu järele peab kogu muldtöödest käesolewal aastal walmis saama 60 %, mida arwatakse kindlasti wõimaliku olewa, sest töö edeneb wäga kiiresti.

Kogu liinile tuleb ehitada 30 silda

Peale muldkeha ehitamise ollakse tegewuses mitmel kohal sildade ehitamisega, milliseid koguarwus üle 30 ehitamisele tuleb. Suurematest sildadest oleks: Reola, pikkus 25 meetrit; Ahja – 20 m, Aru – 15 m; Lutsu 12 m; Wõhandu – 20 m; Rebasmäe – 15 m; Wändramõisa – 10 m; Piusa – 32 m ja Tartu linna piiril Riia maanteel asuw wiadukt – 10,5 m. Kõige suurem sild, mis kogu liinil ehitatakse, on Piusa sild Petseri ligidal. Selle silla pikkus on 32 m. Ehitustööd nimetatud silla juures on juba käimas.

Ka Reola silla ehitamisega ollakse praegu ametis. Reolas ehitatakse sild jõe käänu kohale kuiwale maale ja pärast juhitakse jõe säng sealt läbi. Nii saab siin ühel hoobil silla ehitamisega ka jõe säng õiendatud. Kuiwal maal silla walmis ehitamine ja jõe sängi õiendamine kokku ei lähe mitte rohkem maksma, kui see oleks läinud maksma jõe kohale ehitamise juureski. Üldse tuleb wäiksemaid ja suurmaid weelaskmise kohti, kaasa arwatud ka wäiksemadki truuwid, üle 70-ne.

Et tööde juures mitte wõõrast telefoni tarwitada, ollakse praegu üle kogu liini ametis telefoni sisseseadmisega.

Praegu ollakse ametis ka teemeistritele majade ehitamisega, millised tööd 15. juuliks walmis peawad olema tehtud. Teemeistrimajade ehitamine kuulub lepingu järele ühes raudteega Taani firmale o-ü Höjgaard & Schultzile. Nimetatud majasid tuleb kogu liinile 5, asukohtadega Reola, Wastse-Kuuste, Põlwa, Weriora ja Orawa. Reolas hakkawad teemeistri maja ehitustööd juba warsti lõpule jõudma.

Tartust Petserini 10 raudteejaama

Uuel raudteel on ilma lõppjaamadeta üldse 10 peatuskohta. Esimene wahekoht (peatus) oleks Ülenurme mõisa kohal, Tartust 6 klm. Teine Reolas, Tartust 13 ½ klm, Kolmas Rebasel, Tartust 18 klm kaugel, millele järgneks Wastse-Kuuste täisjaam 28 klm Tartust. Wastse-Kuuste jaamast järgmine peatus oleks Kiidjärwe, Tartust 34 ½ klm. Teine täisjaam on Põlwa, Tartust 43 ½ klm. Tartust 55 klm on ette nähtud Ruusa wahekoht, kust edasi tulewad juba täisjaamad Weriora, Tartust 61 klm, Orawa, Tartust 78 klm ja Kliima, Tartust 79 ½ klm, millest järgmine on juba Petseri lõppjaam.

(Reportaaž ilmus Päewalehes, 19. juunil 1929)

Raudteeliinide avamine Eestis

  • 1870 Paldiski-Keila-Tallinn-Tapa-Peterburi, laiarööpmeline
    1876 Tapa-Tartu, laiarööpmeline
    1887 Tartu-Valga, laiarööpmeline
    1889 Riia-Valga-Pihkva-Peterburi, laiarööpmeline
    1896 Valga-Ruhja-Pärnu, kitsarööpmeline, suleti 1975
    1897 Mõisaküla-Viljandi, kitsarööpmeline, suleti 1973
    1900 Loksa hoburaudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1900 Tselluloosivabriku raudtee Tallinnas, kitsarööpmeline, suletud
    1901 Tallinn-Viljandi, Türi-Paide ja Liiva-Tallinna sadam, kitsarööpmeline, Viljandi liin asendati 1973 laiarööpmeisega
    1901 Saku õlletehase raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1903 Valga-Mõniste-Gulbene, kitsarööpmeline, suleti 1973
    1903 Rakvere-Kunda tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1905 Keila-Riisipere-Haapsalu, laiarööpmeline, suleti 1995
    1906 Kohila paberivabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1908 Narva Kreenholmi raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1910 Tamsalu lubjavabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1912 Muhu kindlusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1913 Peeter Suure merekindluse raudtee (Liiva-Nõmme-Vääna), kitsarööpmeline, suleti 1971
    1913 Hiiumaa kindlusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1913 Rakke lubjavabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1914 kindlusraudteed Naissaarel, Aegnal, Paljassaares, kitsarööpmelised, suletud
    1915 (Türi-)Paide-Tamsalu, kitsarööpmeline, suleti 1972
    1915 Sindi kalevivabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1916 Sonda-Jõepere, kitsarööpmeline, suletud
    1916 Riisipere-Vaimõisa metsaveoraudtee, kitsarööpmeline, suletud
  • 1918 Roomassaare-Röösa (Saaremaa raudtee), kitsarööpmeline, suletud
  • 1919 Vaiste metsaveo raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1920 Haapsalu-Rohuküla, laiarööpmeline, suletud
    1920 Kärdla kalevivabriku tööstusrautee, kitsarööpmeline, suletud
    1920 Jägala-Raasiku tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1921 Paljassaare raudtee (Tallinnas), kitsarööpmeline, suletud
    1921 Ulila turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1922 Ellamaa-Turba turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1923 Valga-Koikküla, kitsarööpmeline, suletud
    1923 Riisselja-Orajõe (1930. aastast Ikla), kitsarööpmeline, suleti 1975
    1924 Lavassaare-Pärnu tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1926 Sonda-Mustvee, kitsarööpmeline, suleti 1968-1972
    1927 Eidapere-Järvakandi tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1928 Lelle-Papiniidu(-Pärnu) ja Viluvere-Vana-Vändra, kitsarööpmeline, suletud
    1928 Jaagarahu dolomiitikarjääri raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1930 Piusa kaevanduse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1930 Põlevkivikaevanduste raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1930 Lehtse turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1931 Tartu-Petseri, laiarööpmeline
    1931 Rapla-Virtsu, kitsarööpmeline, suleti 1968
    1937 Lavasaare-Tootsi turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1939 Sonda-Aseri tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
    1939 Ülemiste-Maardu tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
  • 1939 alustatud Abja-Tõrva-Valga raudtee jäi pooleli, 1940. aastal oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km.
  • 1960 Klooga-Klooga Ranna, laiarööpmeline
    1971 Lelle-Pärnu, laiarööpmeline
    1981 Pärnu-Mõisaküla-Riia, laiarööpmeline, suleti 2000
  • 2011 Koidula raudteejaam (ühendab Tartu-Petseri ja Valga-Petseri liine)

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare