Rooma impeeriumi languse aegu tabasid Maad hiidmeteoriidid
Mere-geofüüsik Dallas Abbotti värske uurimuse raames läbi viidud Carpentaria lahe satelliitmõõtmise käigus paljastusid väikesed kõikumised merepõhja tasemes, mis kujutavad endast löögikraatreid.
Satelliitandmete põhjal peaks ühe kraatri laius olema 18 kilomeetrit, teisel 12.
Juba aastaid on Columbia ülikooli Lamont-Doherty observatooriumi teadlane Abbott väitnud, et lahe rannikul esinevad V-kujulised luited on märgid tabamusele järgnenud tsunamist.
“Need luited on nagu nooled, mis osutavad enda allika poole,” ütleb Abbott. Antud juhul koonduvad luited lahe ühte konkreetsesse punkti — samasse kohta, kust Abbott leidis kaks merepõhjalohku.
Uus uurimus kujutab endast viimast lisandust tõenditekogumile, mis seostavad mastaapse meteoriiditabamuse globaalse jahenemise perioodiga, mis mõjutas viljasaake aastatel 536 kuni 545 m.a.j.
Teooria kohaselt vallandas jahtumise, mille täpset algust näitavad Aasiast ja Euroopast kogutud aastarõnga-andmed, tõenäoliselt Carpentaria tabamusega kõrgele atmosfääri paisatud aine.
Enamgi veel — umbes samal ajal kui Rooma keisririik Euroopas laiali lagunes, võisid Austraalia aborigeenid olla meteoriiditabamuse tunnistajaks ja selle kohta isegi ülestähendusi teha, ütleb Abbott.
Uute andmete valguses arvab Abbott, et mõlemad kraatrid on tekitanud objekt, mis Maale lähenedes tükkideks lagunes.
Selleks, et lahepõhja pehmetesse setetesse sedavõrd sügavate kraatrite paari lüüa, pidi algse taevakivi läbimõõt enne lagunemist olema umbes 600 meetrit, ütleb ta.
Piirkonnast kogutud settetuumade proovid kinnitavad taolise tabamuse toimumise tõenäosust, lisab Abbott. Varasemate teadusuuringute käigus oli leitud siledaid magnetkerakesi, mis tekkisid tõenäoliselt objekti plahvatuslikul maandumisel sulanud ja taevasse paisatud ainest.
Peale selle pakkus 2004. aastal ajakirjas Astronomy and Geophysics avaldatud töö välja, et 500. aasta paiku m.a.j. aset leidnud globaalse jahtumise võis põhjustada taevakivi umbes samade mõõtmetega, mille Abbott nüüd Carpentaria lahest kogutud andmete alusel välja arvutas.
Pole isegi välistatud, et tabamusel leidus pealtnägijaid. Sealse piirkonna aborigeenide kaljumaalingutes paistab sündmus olevat jäädvustatud, ehkki ürgkunsti uurinud teadlased keeldusid enne teadustöö avaldamist üksikasju täpsustamast.
Sydneys tegutseva Macquarie’ ülikooli tudeng Duane Hamacher, kes küll kaljukunsti-alases uurimuses ei osalenud, demonstreeris hiljuti, et ka aborigeenide legendide abil võib leida meteoriidikraatrite asukohti.
“Aborigeenide pajatustes eelajaloolistest “unenägude aegadest” leidub ohtralt näiteid tulistest tähtedest, mis taevast alla maale kukkusid ning surma ja hävingut kaasa tõid,” kirjutab Hamacher oma veebipäevikus. “Kirjeldused paistavad viitavat sellele, et sündmusi nähti tõesti pealt, mitte ei “mõeldud välja”.”
Hamacher, kes pole seni veel tulemusi üllitanud, leidis aborigeenide pärimustekogumi ja Google Earthi fotode abil 280 meetrise läbimõõduga meteoriidikraatri Austraalia Põhjaterritooriumi Palm Valley orust.
