Rohelise "galaktikakolli" mõistatus lahendatud

 (9)
Rohelise "galaktikakolli" mõistatus lahendatud
Hanny’s Voorwerp: koletislik roheline klimp, mille keskel haigutab 16 000 valgusaasta suurune auk. Foto: Dan Smith, Peter Herbert, Matt Jarvis, ING---

Teadlased on leidnud võimaliku selgituse pentsikule, koletisliku välimusega eredale gaasipilvele, mis galaktikatevahelises ruumis hõljub.

Salapärase pilve avastas 2007. aastal galaktikate klassifitseerimise projekti Galaxy Zoo raames tehtud ülesvõtteid sõeludes Hollandi kooliõpetaja Hanny van Arkel. 700 miljoni valgusaasta kaugusel Väikse Lõvi tähtkujus, spiraalse galaktika IC 2497 lähistel asuvale moodustisele on pandud nimeks Hanny’s Voorwerp, mis hollandi keeles tähendab lihtsalt “Hanny objekti”, vahendab ABC Science.

Hanny’s Voorwerpi teeb hämmastavaks selle ebatavalisus — tegemist on koletisliku rohelise klimbiga, mille keskel haigutab röögatu, 16 000 valgusaasta suurune auk. Ehkki mõõtmetelt täheparvedega võrreldav, ei kujuta objekt endast siiski galaktikat, kuna ei sisalda tähti.

Spektrograafilised mõõtmised kinnitavad, et tegu on jumitu gaasipilvega. Astronoomid aga ei suutnud seni selgitada, miks on pilv nii ebatavalist ererohelist värvi.

Mullu pakkusid teadlased välja, et umbes 10 000 aasta eest toimus IC 2497-s võimas kvasarilaadse kiirguse purse, millele järgnes vaikuseperiood. See, mida me täna näeme, on lihtsalt tolle purske peegeldus. Teisisõnu on Hanny’s Voorwerp kvasarivalguse kaja.

Selle hüpoteesi juures oli aga üks probleem: mitte keegi ei teadnud, mis võis panna terve täheparve nii põgusalt ja järsku lahvatama.

Nüüd usub teadlaste töörühm eesotsas Hollandis asuva Euroopa ülipika baasiga interferomeetria (VLBI) ühendatud instituudi teaduri Hayden Rampadarathiga aga, et on leidnud usutavama lahenduse.

Veebilehel ArXiv.org avaldatud ja ajakirjas Astronomy and Astrophysics avaldamisjärge ootava töö raames uurisid Rampadarath ja kolleegid piirkonda mitme lainepikkuse vahemikus. Nad avastasid, et sarnaselt paljudele teistele täheparvedele leidub ka galaktika IC 2497 keskmes ülimassiivne must auk.

Aine pidev langemine musta auku tekitab kiirguskoonuse, mis ioniseeribki Hanny’s Voorwerpis leiduvat gaasi, pannes selle roheliselt hõõguma.

Segadust on asjadesse külvanud aga teine tolmu- ja gaasipilv, mis asub Maa ja IC 2497 vahel, takistades meil musta auku otse vaatlemast.

“Tõendid selle kohta, et IC 2497 on endiselt aktiivne, põrmustavad valguskaja teooria, millest on kahju, kuna see oli kena mõte," ütleb Melbourne’is tegutseva Swinburne’i ülikooli astrofüüsikadoktor Darren Croton.

Samuti selgitab see, miks Voorwerpid on nii haruldased — aktiivsete galaktikatuumade kiirguskoonused on äärmiselt kindlasuunalised, mistõttu gaasipilved leiavad valgustamist väga harva.”

Crotoni väitel näitab värske uurimus, et galaktikatevahelises kosmilises ruumis on palju gaasi.
“Seda on lihtsalt raske märgata”, ütleb ta. “Aga tänu lähedalasuva galaktika aktiivsele tuumale saame me seda näha.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare