“Peamine, mis me teada saime, mida iga ema oskaks meile öelda, on vajadus ohtralt suhelda,” tsiteeris BBC Luc Steeli sõnu. Steel juhib Sony Pariisis asuvast arvutiuuringute laborit ja Brüsseli Vrije ülikooli tehisintellekti uuringute laborit. “Ei saa talle lihtsalt näidata eset ja öelda “pall”. Teda tuleb julgustada ja parandada ja õpetamine struktureerida.”
Professor Steel ja ta meeskond kasutasid Aibot, mille ajupotentsiaal on kaks korda suurem kui poes müügil oleval mudelil.
Aibot õpetanud teadlased lootsid selgitada selle abil välja, kuidas laps õpib seostama esemeid sõnadega.
Õppetund nägi välja alljärgnevalt:
Inimene: Mis see on? (näidates palli)
Aibo: Naerunägu.
Inimene: Ei, kuula mind. Pall.
Aibo: Pall?
Inimene: Jah.
Inimene: Kas see on naerunägu? (näidates palli)
Aibo: Ei. Pall.
Inimene: Tubli.
Teadlased jõudsid järeldusele, et nii nagu lastegi puhul, on õppimine kõige efektiivsem, kui see on struktureeritud ja toimub konkreetse mudeli järgi.
