Robotid võtavad teadlaste töö endale
Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, vahendab Novaator Reutersi uudist.
Esialgu ragistavad nad oma „ajusid" siiski vähem ambitsioonikate ülesannete kallal. Walesi ülikooli teadlaste robot nimega Adam suudab viia läbi eksperimente pärmiga ning teha järeldusi selle metabolismi ehk ainevahetuse kohta. Lisaks järelduste tegemisele suudab robot välja mõelda ka järgmise vajamineva katse.
Adam on maailma esimene robot, kes on iseseisvalt teinud uue teadusliku avastuse, milleks on uued teadmised pagaripärmi geneetilise ehituse kohta. „Ta suudab iseseisvalt eksperimente planeerida ja neid ka läbi viia ning oleme kontrollinud, et ta teeb katseandmeid tõlgendades tõepoolest õigeid järeldusi," ütleb Ross King Walesi ülikoolist.
„Teadlased on sellise roboti valmistamise nimel pingeliselt töötanud alates 1960. aastaist. Kui saatsime esimesed robotid Marsile, siis unistasid teadlased, et robotid suudaksid iseseisvalt mõtelda. Nüüd oleme sellele üsna lähedale jõudnud," ütles King.
Kingi töörühma järgmine robot nimega Eve on veelgi võimsam ning pannakse otsima uusi ravimeid. King usub, et sellistest robotitest võib olla palju kasu näiteks malaaria vastase ravimi leidmisel, sest selleks tuleb uurida tuhandete keemiliste ühendite sobivust.
Kingi töörühma uurimis- ja arendustöö tulemused avaldati ajakirjas Science. Samas numbris leidis oma koha ka Cornelli ülikooli teadlaste Hod Lipsoni ja Michael Schmidti artikkel, mis käsitleb arvutiprogrammi loomist, mis suudab iseseisvalt avastada füüsikaseadusi.
Programm jälgib pendli võnkumist ning suudab paljalt vaatluse ja numbriliste andmete analüüsimise teel avastada fundamentaalseid füüsikalisi seaduspärasusi, omamata eelnevalt mingeid teadmisi mehaanikast. Lipson ei usu, et teadlased peaksid end robotite edusammude tõttu ohustatuna tundma.
Robotitest võib aga olla palju kasu, sest nad saavad enda kanda võtta suure osa rutiinsest tööst. „Üks suuri probleeme tänapäeva teaduses on fundamentaalsete seaduspärasuste leidmine väga suurest andmemahust. Robotid võivad teaduse edusamme just selliste avastustega oluliselt kiirendada," ütleb ta.
