Surmale silma vaadanud ja pikalt üksinduses viibinud inimesed märgivad mõnikord, et tunnetasid selle käigus sõnuseletamatut tunnet, nagu viibiks nende lähedal veel keegi, keda ei õnnestu samas otseselt kunagi silmata. Sagedamini teatavad sarnasest tundest skisofreeniat, epilepsiat ja mõningaid teisi neuroloogilisi haigusi põdevad inimesed. Kohalolu tunnetamine on erinev visuaalsetest hallutsinatsioonidest, kus tunnetakse näiteks ennast kehast lahkuvat või oma teisikuga suhtlevat.

Hallutsinatsioonile suudeti esimest korda valgust heita 2006. aastal, kui Šveitsis asuva Lausanne'i riikliku tehnoloogiainstituudi teadlased eesotsas Olaf Blake'iga leidsid epilepsiat põdeva tütarlapse oimu- ja kiirusagara lõikepunkti elektrilisel stimuleerimisel, et tütarlaps hakkas tunnetama kellegi kohalolu, kes matkis täielikult tema enda kehahoiakut, jäädes samas visuaalselt peidetuks.
Loe edasi ERR teadusuudistest