RMK projektijuhi Olav Etvergi sõnul on metsastamiseks valitud kuus-seitse endist turbakaevandust kogupindalaga 3000 hektarit. Esialgu plaanitakse alustada Ida-Virumaal Oru turba­väljadel ja Pärnumaal Pööravere kaevandatud rabas, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Nii Leedus kui ka Eestis tehtud teaduslike katsetuste tulemused kinnitavad, et reoveepuhastusjaamades tekkinud jääkmuda rikastab toitainete poolest vaest turbapinnast ning noorte puude juurdekasv on hea,” ütles ta.

Etverk kirjeldas, et metsastamisel kaetakse pinnas kuni kümne sentimeetri paksuse jääkmudaga, mis seejärel segatakse turbaga. Puid istutama saab tema kinnitusel hakata siis, kui mudaga segatud turbapinnas on aasta seisnud. “Enne 2011. aastat tööd ei alga ning esialgu on plaanis metsastada kuni viiehektariline ala aastas.”

Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi soodeuurija Mati Ilometsa hinnangul võivad metsastamiseks turbapinnasele jääk­muda laotamisel olla väga tõ­sised tagajärjed.

“Puud kasvavad muda ja turba segu peal tõesti väga hästi, kuid siiani puuduvad tõsiseltvõetavad andmed ja analüüsid selle kohta, mil moel see muda pinna- ja põhjavett reostab,” tähendas Ilomets.

Ilomets osutas, et jääkmuda sisaldab külluses veekogude kinnikasvamist soodustavat lämmastikku ning muid reoveest pärit ühendeid. “Suuremad sademed uhuksid reoained kohe turbaväljade kuivenduskraavidesse,” selgitas ta. “Põhjavesi on kaevandatud rabades aga eriti tundlik, kuna seda kaitsev turbakiht on kas väga õhuke või kohati puudub üldse.”

Esimestel aastatel ei pruugi reostus põhjavette pääseda. “Aga kui lõpuks pääseb, siis seda enam ei peata.”

Eestis mudaga tehtud kolme aastast teaduskatset pidas Ilomets liiga lühi­ajaliseks. “Ei saa nii, et paneme asja käima ja küll siis pärast vaatame, mis saab. Enne on vaja teha põhjalikumad uuringud, mida muda kasutamine võib endaga looduses kaasa tuua.”

RMK projektijuht Olav Etverk kostis, et muda mõju veele uuritakse enne keskkonnamõju hindamise käigus. “Iga ammendunud turbavälja metsastamise puhul tuleb teha korrastamisprojekt, kus uuritakse nii jääkmuda kui ka puutuha kasutamist. Sellega kaasneb keskkonnamõjude hindamine. Pärast metsastamist hakatakse alal toimuvat seirama,” rääkis Etverk.

AS-i Tallinna Vesi tootmisdirektor David Hetherington märkis, et aastas tekib veepuhastusjaamas keskmiselt 30 000 tonni jääkmuda. RMK projektist on vee-ettevõte igati huvitatud, et mudast lahti saada. Nii on ettevõte valmis muda tasuta ära andma ning viima, kuhu vaja.

Hetherington viitas, et Tallinna Vesi peab tagama, et metsastamisel kasutatav muda vastaks keskkonna­nõuetele.