Niisiis Skarp Razor on idufirma, mille taustal Morgan Gustafsson, juba 1989. aastal intensiivse pulssvalguse tehnoloogia leiutaja, millega oli võimalik juukseid pügada. Paarimeheks on projektis Paul Binun. Nüüd on nad turule toonud aga omapärase uue raseerija, milles žilett lõpuks ära võetud ja asemele paigaldatud pisike laser.
https://www.kickstarter.com/projects/skarp

Kickstarteris algas nende rahakogumine 21. septembril ja juba kahe päevaga oli 160 000 dollarit koos, tänaseks enam kui miljon. Kui see raha kätte saadud, on neil juba lausa kohustus maailmaturg uue raseerimisimega ära vallutada.

Laserraseerija ei lõika sisse, ei kitku karvu, ei tekita põletushaavu ega nahaärritust, lõikab veelgi lähemalt nahale, ei vaja pidevat terade vahetust ega isegi vett. Laseri raseerimiseks kasutamise idee oli olemas juba 2001. aastal, aga siis polnud tehnoloogia veel piisavalt arenenud. Laserepilatsioon karvade eemalduseks leidis tugevamat pinda alles 1990. aastatel, nüüd on aga asi võimalik mahutada ka palju väiksematesse vahenditesse.
 Skarp Technologies/Kickstarter

Skarp saab lõigata läbi karva, sest ta suudab lõigata kromofoore, karvas esinevaid molekule, mida tabab õigel lainealal valgusvoog. Alumiiniumkestaga laser sulatab karvanääpsud otse nahapinnalt, ehk enamik probleemidest nurga all oleva ja nahka lõikuva žiletiga raseerimisel peaks lõplikult kaduma.

Laserraseerija vajab siiski energiaallikat, AAA-tüüpi patareid ja ühe lõikeriista elueaks on arvestatud 50 000 tundi. Kuna leiutise masstootjat alles otsitakse, siis toote hinda muidugi veel ei tea. Aga selline edu Kickstarteris näitab, et turg lausa kisendab nende järele.

Pronksnoast kuni vahetatava terani

Habemeajamine on näinud murrangulisi aegu. Juba pronksiajal osati habet ajada, kuid 17. sajandil tulid kasutusele spetsiaalsed karastatud terasest üliteravad habemeajamisnoad. Selliste hiilgeaja lõpetas aga USA tööstur King Camp Gillette, kes 20. sajandi alguses tõi turule vahetatava žiletiga nn turvalised raseerijad. Sisse lõikamise tõenäosus vähenes, kuid ei kadunud. Elektrilised pardlid hakkasid turgu vallutama juba 1930. aastatel, kuid žileti tähtsus ei kadunud, hoopis 1960. aastatest on võidukäiku teinud vahetatava mitmeteralise otsaga nn kassettraseerijad.

Kuid need on teatavasti kasutatavad vaid piiratud aja ja seejärel visatakse kõik need terad või ühekordsed raseerijad lihtsalt minema. USA kohta lausa kaks miljardit tükki aastas rändab prügimäele ja enamasti ei ole selliseid jäätmeid võimalik ka käidelda. Kui arvestada number ümber tervele maakerale, siis me juba upume vanadesse žiletiteradesse ja plastmassraseerijatesse.