“Oled see, mida sööd ja jood — ja see paistab su juustest,” ütleb Utah ülikooli geokeemik Thure Cerling, kes juhtis uurimistööd koos ökoloog Jim Ehleringeriga.

Tuleb välja, et olenevalt sellest, mis paigas on inimene elanud, varieerub tema juustes vesiniku ja hapniku isotoopide sisaldus.

Vee isotoobisisaldus sõltub geograafilisest asupaigast mitmel põhjusel. Kui vihmapilv liigub ookeani kohalt sisemaa poole, sajavad kõigepealt alla raskemad veemolekulid, kus hapniku aatomi massiarv on 18 ja vesiniku aatomil 2. Sisemaises vihmasajus leidub seetõttu suhteliselt rohkem hapnik-16 ja vesinik-1. Oma osa mängivad veel pilvede temperatuur, aastaaeg ja mullalt ning taimedelt aurustuva vee hulk.