Rändlinnud saavutavad vastupidavuse dopingu abil
Sellisele järeldusele jõudsid Kanada teadlased pärast hallrislade (Calidris pusilla) uurimist, vahendab Novaator.
Hallrislad on linnud, kes lendavad peatumata Kanadast Lõuna-Ameerikasse. Lennuks valmistudes söövad nad tohututes kogustes mereselgrootuid, kahekordistades oma kehamassi. Krevetid ja teised väikesed mereselgrootud sisaldavad suurtes kogustes n-3 rasvhappeid. Need rasvhapped lülituvad lihaskoe koosseisu, asendades rakkude lipiidkihtides leiduvad n-6 rasvhapped. Selle tulemusena suureneb lihaste oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus.
Siiani polnud aga teada, kas lihaste oksüdatiivse mahtuvuse tõus tuleneb otseselt ja ainuüksi dieedist. Lisaks võivad lihaste töövõimet mõjutada ka erinevad rändega seotud hormonaalsed muutused või suurenenud aktiivsusega kaasnev treening.
Dieedi olulisuse uurimiseks söötsid Kanada Ottawa ülikooli teadlased n-3 rasvhappeid sisaldavaid õlisid vuttidele. Linde toideti õlidega kuue nädala jooksul, misjärel linnud hukati ning nende rinnalihaste kude eraldati analüüsideks. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Journal of Experimental Biology.
Selgus, et manustatud rasvhapped suurendasid tõepoolest oluliselt lindude lihaste aeroobse ainevahetuse võimet. Vaid dieedi abil oli võimalik lennulihaste oksüdatiivsete ensüümide aktiivsust tõsta 58-90 protsendi võrra: sellist aeroobse mahtuvuse tõusu on varem täheldatud vaid pikaajalise treeningu tulemusena.
Varasemates uuringutes on näidatud, et pideva treeninguga saab kaheksa nädala jooksul suurendada rottide ensüümide aktiivsust 42 protsendi võrra, inimestel seitsme nädala jooksul 38-76 protsendi võrra ja hobustel kümne nädala jooksul 41-72 protsendi võrra. N-3 rasvhappeid söönud vuttide oksüdatiivsete ensüümide aktiivsuse tõus ületas seega varem imetajate vastupidavustreeningutega saavutatu ning see muutus toimus kiiremini.
Muutused tulenesid eelkõige lihasrakkude membraanide lipiidse koostise muutumisest - n-6 rasvhapped asendati n-3 rasvhapetega. Lihasrakkude membraanide fosfolipiidset koostist saab muuta ka treeninguga - näiteks tõusis kaheksa nädalat aeroobset treeningut teinud inimeste n-3/n-6 rasvhapete suhe 80 protsendi võrra. N-3 rasvhappeid söönud vuttidel suurenes n-3/n-6 suhe aga juba kuue nädala jooksul 240-320 protsendi võrra.
Teadlastel õnnestus seega edukalt kirjeldada loodusliku dopingu mehhanismi, mida hallrislad pikaks lennuks valmistudes kasutavad. „Kui lihastesse on vaja salvestada maksimaalsetes kogustes energiat, on n-3 rasvhapetel põhinev doping tunduvalt efektiivsed kui ükskõik milline muu meetod lihaste aeroobse mahtuvuse suurendamiseks," kirjutavad teadlased.
