Blattabacteriumi genoomi sekveneerinud teadlased on avastanud, et see teisendab jääkaineid molekulideks, mis on prussakale eluks hädavajalikud. Iga prussakas on elav monument taaskasutuse piiritutele võimalustele. Tänu mainitud pisikutele ei pea prussakad isegi pissil käima, vahendab Wired.

Blattabacterium suudab ainevahetuslike substraatide piiratud paletist toota kõiki elementaarseid aminohappeid, mitmeid vitamiine ja muid vajalikke ühendeid,” kirjutavad putukauurijad ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences viimases numbris.

Uurijad teadsid juba varem, et prussakad vajavad elus püsimiseks mikroobe. Kui blattabacterium antibiootikumidega tappa, surevad putukadki. Samuti teadsid nad, et prussakad talletavad üleliigset lämmastikku — üht elu elementaarsetest koostiselementidest, mida on vaja valkude, aminohapete ja DNA valmistamiseks — oma organismis väikeste kusihappe-ladestuste kujul. Kuid seni ei teadnud teadurid õieti, mis kusihappest pärast ladustamist saab, ehk täpsemalt, mida blattabacterium tegelikult teeb.

Mikroobide genoomi sekveneerimine tegi seosed selgeks. Mikroob kannab geene, mis kodeerivad ensüüme, mis lagundavad kusihappe koostisosi karbamiidi ja ammoniaaki. Teised geenid annavad mikroobile korralduse tulemuseks saadud molekulidest aminohappeid valmistada, nendega rakuseinu ja -membraane remontida ja muid ainevahetuslikke ülesandeid täita.

See lubab prussakail lämmastikuvaese menüü juures ellu jääda, mis on “prussakate ökoloogilist haaret ja globaalset levikut arvestades kriitilise tähtsusega võime”, kirjutavad teadlased. Ja milline see haare veel on! Prussakaid on ligi 5000 liiki ja neid leidub kõigil mandritel, isegi lõunapoolusel.

Blattabacterium vabastab prussakad ka vajadusest urineerida, kinnitab uurimuse kaasautor, Kansase ülikooli entomoloog Srinivas Kambhampati. Inimeste ja muude maismaaeluliste loomade organismis lahjendatakse muidu mürgine kusihape veega ja uhutakse seejärel uriinina välja. Prussakad säästavad aga vett. Fremenite kõrbeskafandrid ulmeteosest “Düün” on nendega võrreldes puhas raiskamine.

Prussakate evolutsiooni praeguses faasis on nad blattabacteriumist täielikus sõltuvuses, nentis Kambhampati. “Nad on kaotanud oskuse ise aminohappeid valmistada, nagu teevad muud loomad. Ilma bakterita nad ellu ei jää,” ütleb ta.

See tõstatab võimaluse konstrueerida pestitsiide, “mis selle asemel, et prussakaid otse tappa, sekkuvad mingil moel blattabacteriumi töösse,” ütleb Kambhampati. Kuid ta kahtles, kas selline pestitsiid, kui see välja töötataks, enne resistentsuse väljakujunemist eriti pikka aega mõjuks; teadlast ei paistnud ka rõõmustavad väljavaade, et tema töö tulemusi võidakse kasutada sedavõrd kütkestavat uurimismaterjali pakkunud loomaliigi hävitamiseks.

“Inimestega teeb tegemist ainult umbes viis või kuus liiki prussakaid, kuid paraku määrivad nood 4900 muu liigi nime, kes vaikselt ja kedagi segamata metsas elavad,” ütleb Kambhampati.