Pronksiajal opereerisid osavad ajukirurgid
Viis tuhat aastat tagasi praeguse Türgi aladel elanud inimesed tegid üllatavalt oskuslikke ajuoperatsioone.
Tühipaljas mõte muistsetest ajukirurgidest võib tekitada hirmuvärinaid, kuid hiljutised pronksiaja asulakohtades läbiviidud uuringud Türgis viitavad sellele, et varajased neurokirurgid olid üllatavalt täpsed ning enamus nende patsientidest võis jääda ellu, kirjutas ajakiri Discover.
Musta mere lähedal İkiztepes aastatel 3200 kuni 1700 e.m.a. asunud asulakoha väljakaevamiste käigus õnnestus Istanbuli ülikooli arheoloogil Önder Bilgil leida viis pealuud, millel olid laitmatud ristkülikukujulised sisselõiked, mis tõestavad, et juba sel ajal teostati trepanatsiooni. Trepanatsioon on luuõõne avamine, mida tehakse puuri, eriliste tangide ja sae abil.
Seda protseduuri võidi kasutada ajuverejooksu, ajuvähi, peatrauma või vaimuhaiguste raviks, vahendab Novaator.
Eelmisel suvel leidis Bilgi väljakaevamistel ka vulkaanilisest klaasist terad, mis olid teravad kui habemenuga ning mida tema arvates kasutati ettevaatlikkust nõudvate sisselõigete tegemiseks.
Olemas on ka rikkalik tõestusmaterjal selle kohta, et pronksiaja kondisaagijatest arstid teadsid, mida nad tegid.
Türgi Anadolu ülikooli antropoloog Handan Üstündağ leidis eelmisel suvel Türgi keskosas asuva Kültepe kalme väljakaevamistel 4000 aastat vana trepaneeritud kolju. Tema sõnul oli kirurg sooritanud koljusse puhta sisselõike mõõtmetega 2,5 korda 5 sentimeetrit ning sisselõike servadele tagasi kasvanud luukude viitab ilmselgelt paranemisele.
Türgi Hacettepe ülikooli antropoloog Yilmaz Erdal pakkus hiljuti sarnaste koljuluu paranemisjuhtude esinemissageduse põhjal välja, et ligi pooled pronksiaja patsientidest jäid pärast trepanatsiooni elama.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!