Professor: uute "imeravimite" abil võime elada hea tervise juures 150-aastaseks!
Sydney New South Walesi ülikooli dekaani prof Peter Smithi osutusel võib tänasel päeval Austraalias sündinud tütarlaps juba eeldada oma elueaks üle saja aasta. Pika ja põdura raugapõlve asemel võivad meie hea tervis ja aktiivne tegevus prof Smithi hinnangul jätkuda napilt meie maise elu lõpuni, vahendab The Daily Mail.
Dekanaadi iga-aastase korralise loengutesarja raames rääkis prof Smith õnnelikust vananemisest hea tervise juures ning sellest, kuidas eeldatava eluea kestuses on oodata dramaatilist hüpet.
Ta ütles: „Ma usun, et meil on reaalset lootust inimese eluiga mõne kümnendi võrra pikendada. Ent eesmärgiks pole mitte ainult eksistentsi venitamine, vaid pikem elu hea tervise juures.
Me ei taha lihtsalt kauem elada — tahame kauem hästi elada. Ning need ravimid aitavad kaasa organismi taastumisprotsessidele, nii et inimesed saavad elada palju, palju kauem.“
Harvardi ülikooli geneetik professor David Sinclair kõneles sama loengusarja raames: „Me oleme juba tunnistajateks tehnoloogiale, mis võib ühel päeval võimaldada meil 150-aastaseks elada.“
Prof Sinclair tegeleb punases veinis sisalduva vananemist pärssiva kemikaali resveratrooli uurimisega.
Katsetamisjärgus on uus, resveratroolist tuhat korda võimsam ühend, mille toime paistab olevat tõhus.
Prof Sinclair ütles: „Meie organismil on erakordne suutlikkus end ise remontida ning tundub, et resveratrool võimaldab selliste ravitsemismehhanismide potentsiaali avada.“
Tema sõnul on taimset päritolu ühendid nagu resveratrool aktiveerinud hiirte organismis ensüüme, mis käivitavad DNA parandamise protsessi.
„Need ensüümid on olemas ka inimkehas, mistõttu on väga tõenäoline, et vananemist aeglustavad ravimid töötatakse välja juba meie eluajal,“ ütles ta.
Oxfordi ülikooli neuroloog paruness Susan Greenfield rääkis Sydneys peetud loengus, et 65. eluaastani jõudes saavad inimesed tulevikus alustada teist karjääri.
Tööjõust eakama osa pärusmaaks jääksid pigem teadmispõhised ametid, mitte füüsilise iseloomuga tööd, pakkus ta.
Oxfordi ülikooli juures neurodegeneratiivsetele haigustele keskendunud multidistsiplinaarset töörühma juhatav paruness Greenfield lisas siiski, et lahendada tuleb dementsuse e vanadusnõtruse probleem.
Ta ütles: „Me elame enneolematult kõrge eeldatava eluea ajastul ning teaduslik uurimistöö peab tagame meile õnneliku elu hea tervise juures. Vastasel juhul võivad tagajärjed ühiskonnale ja majandusele kujuneda katastroofilisteks.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!