„Kriitiline on see, kui kiiresti suudab see viirus levida inimeselt inimesele," ütleb ta. Inimeste seas levides muutub viirus pidevalt edasi ning Meritsa sõnul püüab viirus võimalikult laialt paljuneda, seega viirus tõenäoliselt kaotab haigustekitajana oma ohtlikkust, kirjutab Novaator.

  

„Peremehe liiga kiire hävitamine pole viiruse leviku huvides," märgib Merits. Samas ei saa tema hinnangul välistada ka võimalust, et enne inimesele kohastunud variandi tekkimist katseta viirus läbi mitmeid vahepealseid versioone, mille hulgas võib olla ka väga patogeenseid variante.

  

Praeguse haiguspuhangu kiire levik ning Mehhiko teated surmajuhtumite kohta viitab Meritsa sõnul sellele, et viiruse põhjustatud suremus on inimeselt inimesele leviva gripiviiruse kohta enneolematult kõrge. Tavaliselt on pandeemiate puhul surevus olnud 1-2 protsenti (1918 aasta gripp) või madalam. Mehhikos on pisut vähem kui 2000 võimaliku haigusjuhu kohta teatatud 152st surnust, kelle surma võis põhjustada grippi haigestumine.

  

Ärevust tekitavad on ka andmed haigusesse surnud inimeste vanuselise koosseisu kohta. Praegu olemasolevad andmed näitavad suurt suremust noorte täiskasvanute vanusegrupis. See asjaolu eristab uut viirust tavalistest gripiviirustest ja lähendab seda 1918.-1919. aastate gripiviirusele ja kõrgelt patogeensele H5N1 linnugripiviirusele.

 

„Muidugi pole minul objektiivset teavet, kuidas toimib Mehhiko tervishoiusüsteem. Pole teada, palju on arsti poole pöördunuid ja kui palju on selliseid nakatunuid, kes lihtsalt köhivad natuke ja arsti poole ei pöördu."

Gripiviiruse levikuks soodsaim periood, kevad-talv on möödas, seega võiks Meritsa sõnul eeldada, et suviseks muutuv ilm võiks olla gripi levikuks ebasoodne. Samas ei pruugi see midagi tähendada, sest ülemaailmse Hispaania gripi pandeemia ajal oli enamus surmajuhtumeid Indias, kus aastaaegades nii suuri muutusi ei ole.

Kust see viirus tuli?

Gripiviirused pärinevad ilmselt lindudelt, neil on praeguseni leitud 144 erinevat tüüpi gripiviirusi.
Lindudelt on viirus suutnud adapteeruda inimestele ja sigadele. Inimestel on teada kolm põhilist tüüpi: H1N1, mis põhjustas 1918. aastal Hispaania gripi nime all tuntud pandeemia, mille tõttu kaotas üle maailma elu 50-100 miljonit inimest. Alatüüp H3N2 põhjustas 1968. aastal Hong Kongi gripipandeemia, mille tõttu surnute arvu hinnatakse miljoni inimeseni. Kolmas tüüp, 1950ndate lõpul Aasia grippi põhjustanud H2N2, on praeguseks inimeste seas levikult kadunud.

Sigadel on levinud samad gripiviirused, lisaks veel kaks tüüpi, mida inimesel ei leidu. Sigade seas on gripp üsna levinud, USAs on sigade vere uurimise teel välja selgitatud, et keskmiselt iga kolmas siga on elus gripiviirusega kokku puutunud vähemalt sel määral, et veres on leitav immuunvastus. Sigade gripiviiruse on tavalised ka Euraasias. Seega on Meritsa sõnul alust arvata, et tervisekaitseinspektsiooni väited, et Eestis sigade grippi ei leidu, ei pea paika. Suure tõenäosusega on sigade gripiviirused Eestis sama tavalised kui mujal maailmas, ainult et nende kohta pole tehtud uuringuid, sest sigade gripiviirus ei kuulu üldiselt rangelt jälgitavate loomaviiruste hulka.

Mehhiko päritolu inimeselt inimesel ülekanduvat seagripiviirust pole seni tänase seisuga Eestis leitud. "Kui vaadata isegi sama viiruse tüüpi sigadel, inimestel ja lindudel, siis need on immunoloogiliselt täiesti erinevad," ütleb Merits. Seega ei paku hooajaline gripivaktsiin (mis sisaldab inimese H1N1 gripiviiruse antigeene) kaitset seagripi viiruse eest. Spetsiifilise ja inimestel kasutamiseks kõlbliku vaktsiini valmistamine uuele viirustüvele võtab Meritsa sõnul aega vähemalt 2-3 kuud, kuid tavaliselt on gripivaktsiinide valmimistsükkel 6-7 kuud.

Kaks suurt pandeemiat, nii Hong Kongi gripp kui Aasia gripp said alguse sigades aset leidnud sündmustest. „Kui ühes organismis saavad kokku kaks või rohkem gripiviirust ning seal hübriidseid viirusi moodustavad, näiteks kohtuvad sea organismis inimese ja linnugripp ja vahetavad omavahel geneetilisi elemente," ütleb Merits. Seejärel vahetab viirus peremeest: kolib sigadelt üle inimesele ning siis võibki tekkida pandeemia.

Samas, kui 1957. ja 1968. aasta viiruste moodustamisel oli oluline roll otseselt linnugripi viirustelt pärinevatel genoomi segmentidel, siis Mehhikost pärinev viirus otseselt linnugripi viiruse päritolu geneetilist materjali ei sisalda. Väited, et see viirus koosneb kahe erineva seagripiviiruse, inimese- ja linnugripi viiruste geenidest on küll õiged, kuid selle viiruse koostises olevad inimese- ja linnugripi viiruse päritolu geenid on eksisteerinud Ameerikas levinud seagripiviirustes juba palju aastaid.

Maailma tervishoiuorganisatsioon on praeguse seagripi puhangu tõstnud kuueastmelisel ohtlikkuse skaalal neljandalt astmelt kolmandale.

Meritsa sõnul on teada, et Mehhikost alguse saanud viirus on resistentne A-gripile mõeldud ravimitele amantadiin ja rimantadiin, samas mõjuvad viirusele Tamiflu ja Relenza. Ta märgib, et võivad välja kujuneda viiruse variandid, mis on ka nendele ravimitele resistentsed. Resistentsete patogeenide tekkimise peamiseks põhjuseks ravimite oskamatu ja ebakorrektne kasutamine ning seega sõltub palju sellest, kuidas suudetakse tagada raviainete õiget kasutamist.