Probleem musta kullaga: nafta asendajad?
Kui vaadelda globaalses plaanis Hubberti omaaegset soovitust kogu energiatarbe üle viimiseks tuumaelektrijaamadele, siis see ei ole tänaste teadmiste kohaselt tegelikult teostatav. Täna on maailmas üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad kokku ca 17% kogu maailma elektrienergiast ehk ca 5% kogu maailma energiatarbest.
Teadaolevaist tootmiskõlbulikest uraanivarudest jätkuks neile ca 80 aastaks. Jämeda näite toomiseks teostagem lihtne arvutus. Oletagem, et meil on juba valmis tuumajaamad, rikastatud kütus, tänaseid vajadusi rahuldavad elektritranspordi vahendid ja muud abinõud kogu maailma energiatarbe tuumaelektrile üle viimiseks. See tähendaks aga ca 8 000 tuumajaama tööle rakendamist, mis neelaksid seni teadaoleva tootmiskõlbuliku tuumakütuse varu vähem kui nelja aastaga. Võimalikel tagajärgedel meie elukeskkonnale polegi mõtet peatuda. Tänasel ebaefektiivsel kujul vaid murdosa uraanist energia tootmiseks kasutada suutev tehnoloogia meid ei aitaks. Samas kulutaks see ära vahendid, mida vajaksime toimivate lahenduste teostamiseks.
Eksitavalt palju on kõneldud „tuleviku vesinikuenergeetikast“. Tehniliselt ei oleks ehk vesinikuautode väljatöötamise senised probleemid ületamatud või nii energiamahukad lahendada, kui tuhandete tuumajaamade ehitamine. Kuid põhihäda on selles, et vesinik ei ole täna mitte energiaallikas vaid ainult energiakandja.
Selle tootmiseks ja hoidmiseks kulutatav energiahulk on kuni 20% suurem, kui tulemusena vabanev kasulik energia. Seega näiteks elektri otsekasutamine on oluliselt otstarbekam elektrolüüsi abil vesiniku tootmisest. Vaba vesinikku planeedil sisuliselt ei leidu ja täna toodetakse seda põhiliselt maagaasist, mille varud on piiratud sarnaselt naftaga. Maagaasi tootmistippu oodatakse ca aastaks 2025.
Muudest fossiilkütustest on näiteks vana hea söe tootmistipp tänase tarbimismahu säilimise puhul prognoositud ca aastaks 2150. Kui Eesti suudaks oma põlevkivi vaid enda tarbeks hoida, arvatakse seda jätkuvat elektri tootmiseks ca 80 aastaks. Aga Eestis on juba käivitunud mitmeid projekte põlevkiviõli tootmiseks.
Kõige kindlam oleks panustada lõppematutesse energiaallikatesse. Neist uhkeim oleks termotuumaenergia. „Maapealse päikese“ katseeksemplari ehitatakse Prantsusmaal ja see peaks valmima aastal 2025. Antud katsemudeli ülesanne on küll vaid kontrollida, kas juhitav termotuumalahendus on üldse teostatav.
Konkreetne aparaat ei ole planeeritud energiat tootma ja tarbib seda palju rohkem kui potensiaalselt toota võiks. Kahjuks ei ole selle katse tulemus ennustatav. Kui katse peaks tõesti õnnestuma, võiks uudsest lahendusest sajandi lõpuks abi oodata. Aga reaktorite laialdase rajamise enneolematud energiamahutused nõuavad siis maailma majanduselt võimekust vähemalt tänasel tasemel toimida.
Selgelt jäävad meile alati (kuni päike paistab) alles tuule-, vee- ja päikese-energia. Tuult ja vett oleme tegelikult juba aastasadu kasutanud. Päikesepatareide kasutegur kasvab täna üsna lootustandva kiirusega. Kindlasti võetakse kõiki neid allikaid ning ka biomassi, jäätmeist tehtud gaasi jms üha enam kasutusele. Biodiisli ja piirituse tarbeks meil toiduainete tootmise kõrvalt vaevalt põllumaad üle jääb, sest naftavaba põllumajanduse kordades langev saagikus nõuaks kogu harimiskõlbuliku maa kasutamist toiduainete kasvatamiseks.
Muidugi ei saa me taastuvate energiaallikatega piirdumisel enam harjumuspäraseks saanud heaoluühiskonna standartite kohaselt elada. Nagu kõiges, võime me siingi loota õnnelikule juhusele, kuid targem oleks valmistuda puhuks, et imesid ei juhtu.
Ringleb küll vandenõuteooriaid, nagu oleks valmis lahendused juba kuskil leiutatud, aga naftakompaniid püüavad nende ilmumist täna kõigest väest takistada ja kinni mätsida. Kuid vaadates suuremate energiafirmade tänast tegevust, näeme, et tegelikult valmistuvad nemadki agaralt naftatipuks. Uusi taastuvenergeetikalahendusi arendades püüavad nad endile tagada tugevat positsiooni energeetikaturul ka peale naftaajastut.
Markantse näitena muutis naftafirma British Petroleum oma logo päevalillekujuliseks, teatades seejuures, et oma uuel kujul tähendab logo BP nüüd hoopis väljendit Beyond Petroleum („naftast edasi“).
(Artikkel ilmus esmakordselt 10. märtsi ajalehe Meie Maa paberväljaandes.)
Alljärgnevast videost näeb, kuidas ehitatakse CERN’i “Atlas” nimelist detektorit, mis tööle hakates peaks avama meie jaoks suuremal määral universumi saladusi.
