Primaatide arengut tõukasid tagant vulkaanipursked?
Valitsevate seisukohtade kohaselt pärinevad kõik primaadid piiratud maa-alalt, kust nad levisid teistesse piirkondadesse ja mandritele, vahendab Novaator LiveScience' uudist.
Nende hüpoteeside nõrgaks kohaks on see, et just seda algset primaatide esivanemate pärinemiskohta pole suudetud kindlaks määrata, ütles uue hüpoteesi välja töötanud New Yorgi Buffalo teadusmuuseumi teadlane Michael Heads. Lisaks tuleks nende hüpoteeside kehtimise korral oletada, et primaadid parvetasid Madagaskarile jõudmiseks üle Mosambiigi väina või isegi üle Atlandi ookeani, et jõuda Lõuna-Ameerikasse.
Heads pakub alternatiivina välja, et primaatide ja nende lähimate sugulaste esivanemad olid 185 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Pangaea hiidmandril laialt levinud. Kui mandrid aga lahknesid, arenesid neist erinevates piirkondades erinevad loomad. Pangaeal toimunud dramaatilised geoloogilised sündmused — võimsad vulkaanipursked ja kontinentide lahknemine — võis viia primaatide erinevate liinide väljakujunemiseni.
Heads arvab, et rühm inimeste, ahvide ja kandlaste eellasi lahknes leemurite ja looride eellastest 180 miljonit aastat tagasi, ajal, mil Aafrikas vulkaanid väga intensiivselt tegutsesid. Samuti arvab ta, et Madagaskari leemurid lahknesid oma Aafrika sugulastest umbes 160 miljonit aastat tagasi, kui avanes Mosambiigi väin, Uue ja Vana Maailma ahvid lahknesid aga Atlandi ookeani tekkides 130 miljonit aastat tagasi. Oma hüpoteesi tutvustab ta pikemalt ajakirjas Zoologica Scripta.
Heads jõudis tulemusteni, analüüsides primaatide ruumilist levikut ja mitmekesisust. Varasemad teooriad põhinevad tema sõnul vaid fossiilsetel leidudel ja geneetilistel andmetel.
Kahtlused aga jäävad. Duke’i ülikooli evolutsiooniteadlane Anne Yoder ütleb otse: „Arvan, et Headsi teooria on absurdne.”
Heads väidab, et primaadid olid 185 aastat tagasi eksisteerinud Pangaea mandril laialt levinud, samas on vanimate leitud primaatide fossiilide põhjal oletatud, et nad tekkisid vaid 56 miljonit aastat tagasi. Geneetiliste andmete põhjal pakutakse primaatide vanuseks 80-116 miljonit aastat. New Yorgi Stony Brooki ülikooli primatoloogi John Fleagle’i sõnul on Headsi hüpotees vastuolus kõigi muude tõenditega primaatide varase evolutsiooni kohta.
Heads märgib aga, et fossiilid pole kuigi järjepidevaks andmete allikaks ning nende põhjal ei saa järeldada, kus ja millised loomad mingil ajal elasid. Ta lisas ka, et geneetilised andmed võivad viia liikide tekkimise aja möödahindamiseni kümnete miljonite aastate võrra.
Kuigi ka Fleagle nõustus, et vaid fossiilide põhjal liikide tekkimise aega paika panna pole kuigi täpne, tuleks siiski küsida, kui palju sellise meetodiga ikkagi eksida saab. „Miks me ei leia mingeid jälgi primaatidest Lõuna-Ameerika väga rikkalikust fossiilide andmestikust ajavahemikust 180-26 miljonit aastat tagasi, kui nad tegelikult juba Headsi arvates ammu seal oleksid pidanud olema?” küsis ta.
