Pooled Eesti järvedest on halvas seisukorras

Euroopa Liidu direktiivi järgi peab aastaks 2015 olema kõigi liikmesriikide järvede seisukord hea või vähemalt näitama paranemise märke.

Eesti paistab Euroopas silma küll üldiselt järvede hea tervise poolest, kuid maaülikooli limnoloogiakeskuse välitööd on näidanud, et ligi pooltes uuritud järvedest on seisukord kas kesine või halb, vahendavad ERR-i teadusuudised.

Maaülikooli limnoloogiakeskuse professori Ingmar Oti sõnul ohustab Eesti järvede tervislikku seisu ohustab kõige sagedamini asulatest tulenev punktreostus. Limnoloogiakeskus on kokku inventeerinud kokku 211 järve. Heaks või väga heaks võis nimetada umbes poolte järvede olukorda, ülejäänud on kesises, halvas või väga halvas seisus.

„Tallinnas on Harku (järv), see on Eestis kõige kehvem. /.../ Näiteks Elvas Verevi järv, mis on hetkel heas seisundis, aga see on hetkeline. Möödunud aastal vaatasime Võnnu järvi – need on ka väga-väga kehvas olukorras,“ loetles Ott.

Loe pikemalt ERR-i teadusuudistest