Igipõline rivaliteet humanitaar- ja reaalteaduste vahel on sellega viidud uue äärmuseni. Kokku 60 ülikoolist, kus sotsiaalteadusi ja humanitaarteadusi õpetatakse, 26 teatas ka juba, et järgivad ministri juhtnööre.

Kaks suurimat ülikooli, Tokyo ja Kyoto, igatahes keeldusid ministri korralduse täitmisest. Jaapani teadusnõukogu väljendas ka eelmisel kuul pahameelt, et sellised taotlused ähvardavad suretada üldse humanitaarteaduse Jaapanist.

17 ülikooli teatas ometi, et nad ei võta enam vastu uusi üliõpilasi õigusteaduskonda ega majandusteaduskonda. Esimene uus arstiteaduskond Jaapanis alates 1979. aastast, avatakse aga Sendai ülikoolis.

Jaapan oli kunagi majandusliku tiigrihüppe võrdkuju, kuid viimased aastakümned on riik olnud kroonilises võlakriisis, peaminister Shinzo Abe algatatud sõjakäik humanitaarteaduste vastu väljendab pigem juba ideede ammendumist, kuidas riiki kriisist välja tuua. Paljud ülikoolid on küll niigi alarahvastatud ja kroonilises rahahädas.

Abe ja Shimomura on teinud ülikoolidele muidki kummalisi ettekirjutusi, näiteks, et iga aktuse alguseks peab kõlama hümn ja heisatama riigilipp, mille peale Japan Times juba protestib, et riigi ülikoolide akadeemiline sõltumatus on ohtu seatud.
Haridus - ja teadusminister Hakubun Shimamura

Hariduse-, kultuuri-, spordi-, teaduse ja tehnoloogiaminister Shimomura, kes ise on saanud pedagoogilise hariduse Waseda ülikoolist, tegi tugevat lobitööd, et Abe teda 2012. aastal haridusministriks tõstaks, samas kui sel kevadel ilmnesid tõsised vihjed, mis süüdistasid teda korruptsioonis. Moraalset haridust propageerivat ministrit kahtlustati nimelt raha võtmises yakuzalt, põrandaaluselt organiseeritud kuritegevuselt.

Minister süüd omaks ei võtnud.